Venemaal oodatakse avaldust Putini osalusest valimistel

Järgmisel aastal toimuvad Venemaal presidendivalimised. Ehkki Vladimir Putini jätkamises on vähe kahtlust, on Venemaa meedia, eriti aga sotsiaalmeedia juba tulvil spekulatsioone, kes võiksid valimistel veel kaasa lüüa.

Presidendivalimiste päev on pühapäev, 18. märts 2018, milleni on nüüd jäänud juba vähem kui pool aastat.

Vastavalt Venemaa konstitutsioonile on presidendi ametiajaks kuus aastat, eelmised valimised olid kevadel 2012. Toona kogus Vladimir Putin 63,6 protsenti häältest ja osutus valituks esimeses voorus. Mäletatavasti oli enne seda Venemaa president ühe ametiaja tänane peaminister Dmitri Medvedev, kes aga teiseks perioodiks kandideerimast loobus ja andis toetuse Putinile.

Seega on Putinil õigus taotleda tagasivalimist, ning kui see läheb edukalt, siis lõpeks tema järgmine ametiaeg alles 2024. aasta kevadel, mil Putin on 71 aastat vana.

Keegi veel ei tea

Mis puutub Vladimir Putini enda plaanidesse, siis avalikult ei ole ta neid välja öelnud. Oktoobri algul toimus Moskvas konverents nimega Venemaa energianädal, kus 4. oktoobril esines ka Venemaa president. Paneeli juhataja küsimusele, kes võiksid olla valimistel tema vastaskandidaadid, vastas Putin: “Ei, ma mitte ainult ei ole veel otsustanud, kelle vastu ma kandideerin, ma pole otsustanud, kas ma üldse kandideerin.” Putin viitas sellele, et valimiskampaania pole veel ametlikult käivitunud.

Reedel teatas Vene telekanal Dožd viitega oma allikatele, et Putin võib oma teate kandideerimise kohta ajastada novembri lõpuks või detsembri alguseks, kuna kampaania peaks seaduse järgi algama ajavahemikul seitsmendast kuni 17. detsembrini, kui valimised ametlikult välja kuulutatakse. Putini pressiesindaja vastas aga küsimusele, millal Putin oma otsusest teada annab, et seda ei tea mitte keegi.

Allkirjade kogumine

Presidendikandidaatide ülesseadmiseks on Venemaal kaks viisi. Esiteks võib kandidaat end üles seada ise, kuid tal peab olema selleks vähemalt 500 liikmega toetusgrupp valimisõiguslikest kodanikest. Seejärel peab kandidaat koguma ülesseadmiseks 300 000 toetusallkirja. See on mõnevõrra riskantne protseduur: nimelt vaatab valimiskomisjon allkirjad pisteliselt üle ja kui selgub, et osa allkirju on võltsitud või puudulike andmetega, siis jääb kandidaat registreerimata. Seepärast tuleks allkirju koguda üle, kuid ka selles osas kehtib piirang: enam kui 315 000 allkirja esitada ei tohi.

Ei, ma mitte ainult ei ole veel otsustanud, kelle vastu ma kandideerin, ma pole otsustanud, kas ma üldse kandideerin.

Vladimis Putin

Teine variant on esitada kandidaat erakonna poolt. Kui erakonnal on esindus Venemaa riigiduumas, siis pole lisaks allkirjade kogumine nõutav. Kui aga tegemist on parteiga, millel duumas kohti pole, siis peab lisaks koguma 100 000 valija allkirjad.

Oht jääda hoolimata allkirjad kogumisest registreerimata on n-ö süsteemiväliste poliitikategelaste puhul väga reaalne.

Putini võiks üles seada muidugi võimupartei Ühtne Venemaa. Samas kirjutas ajaleht Kommersant septembris, et Kremli plaanide kohaselt tuleks Putin üles seada n-ö parteiülese kandidaadina. Ühe versiooni järgi asub tema heaks allkirju koguma ka Ühtse Venemaa aktiiv, kuid seda mitte parteina, vaid kui Putini toetajad.

Vene meedias ja väljaspool Venemaadki ei leidu erilist kahtlust, et Kremlis on koostatud Putini tagasivalimiseks üksikasjalik meetmete ja ürituste kava. See hõlmab täpselt doseeritud esinemisi positiivses kontekstis, ning võimalikult lühikest aktiivset kampaaniaperioodi.

Juba praegu on käimas Venemaa piirkonnajuhtide väljavahetamine, mis ilmselt jätab mulje aktiivsetest ümberkorraldustest ja võimaldab n-ö vajakajäämisi riputada vanade juhtide kraesse.

Piirkonnajuhtide vahetamine

Vene meediakanalites on oblastikuberneride väljavahetamise lainet analüüsitud kõigist võimalikest aspektidest. Näiteks kolumnist Kirill Rogov märgib rbc.ru-s, et tegemist on unitarismi võidukäiguga Venemaa föderaalses süsteemis – uued juhid pole seotud kohaliku eliidiga, vaid alluvad otse Kremlile. Lisaks pannakse nad esialgu paika kohusetäitjatena. Eksamiks, mis annab alalise positsiooni, on ilmselt valimiste tõrgeteta läbiviimine – mitte isegi presidendi, vaid just kubernerivalimiste.

Vene meedias peetakse tõenäoliseks, et lisaks Putinile osaleb kevadistel presidendivalimistel veel mitmeid n-ö lojaalseid kandidaate, kes ei kujuta endast põhikandidaadile suuremat ohtu.

2012. aastast peale valitakse Venemaal kubernere taas otsevalimistel, kuid enamasti saadab neil edu kandidaati, kellel on ka Kremli toetus. Kui see toetus hiljem kaduma peaks, siis astub selline kuberner “omal algatusel” tagasi, põhjustamata võimuvertikaalile probleeme. Kui tegu on aga liiga isepäise poliitikuga, siis võib tema saatuseks olla ka kriminaalasi – nii läks liberaalse tiiva poliitiku Nikita Belõhhiga, kes aastail 2009-2016 oli Kirovi oblasti kuberner, hetkel aga istub trellide taga ja on kohtu all altkäemaksuvõtmise süüdistusega.

Vene meedias peetakse tõenäoliseks, et lisaks Putinile osaleb kevadistel presidendivalimistel veel mitmeid n-ö lojaalseid kandidaate, kes ei kujuta endast põhikandidaadile suuremat ohtu ja kelle ülesandeks on luua positiivne õhkkond teatud valijarühmade jaoks, ning etendada pluralismi.

Sellisteks kandidaatideks võivad tavapäraselt olla duumas esindatud parteide juhid. Näiteks Liberaaldemokraatliku Partei liider Vladimir Žirinovski, kes mängiks talle omaselt radikaalse rahvuslase rolli, ning teeks erinevaid kõmulisi avaldusi. Hiljuti näiteks kutsus Žirinovski, kes ise on 71 aastat vana, Venemaal juhtivaid kaadreid noorendama. Samuti ei meeldi talle arutelud selle üle, et presidendivalimistel võiks osaleda tugev naiskandidaat.

Kas Sobtšak osaleb?

Spekuleeritud on seejuures telesaatejuht Ksenja Sobtšaki üle, kes on kunagise Peterburi linnapea Anatoli Sobtšaki tütar ja esindaks ühtlasi Vene poliitika liberaalset tiiba – viimastel presidendivalimistel täitis sarnast rolli miljardär Mihhail Prohhorov.

Sobtšakki tuntakse Venemaal vähemalt samavõrd seltskonnatähena kui poliitikas osalejana: tema kohta ilmuvad näiteks uudised “Ksenja Sobtšak muutis soengut”.

Vene opositsioonipoliitik Ilja Jašin, kes äsja osales edukalt Moskva munitsipaalvalimistel, ütles Radio Svoboda saates, et loodab, et Sobtšak valimistel ei osale. “Mulle näib, et Sobtšaki sellise ülesseadmise algatajaks võib olla ainult presidendi administratsioon ja kasu võib sellest saada üksnes Vladimir Putin.”

Kas Navalnõi lastakse valimistele või mitte, sõltub üksnes Venemaa kodanikest ja Navalnõi toetajatest, ning nende soovist, et Navalnõist saaks kandidaat.

Ilja Jašin

Kavatsusest osaleda on juba teatanud ka näiteks teine veteranpoliitik, erakonna Jabloko liider Grigori Javlinski. 2012. aasta valimistel jäi ta allkirjade kogumisel väidetavalt avastatud segaduste tõttu valimistest kõrvale.

Reaalseima eduvõimalusega sõltumatu kandidaat oleks Venemaa presidendivalimistel ilmselt korruptsioonivastase fondi FBK juht Aleksei Navalnõi, kes teatas oma osalusest juba eelmisel aastal.

Mis saab Navalnõi kampaaniast?

Navalnõi teeb juba mõnda aega aktiivselt kampaaniat, sõidab mööda Venemaa provintsilinnu ja esineb oma toetajate poolt seal korraldatud miitingutel. Nii kohalikud kui keskvõim aga pidevalt katsuvad neile üritustele kaikaid kodarasse lüüa, samuti on Navalnõi jaoks sisuliselt suletud suured föderaalsed telekanalid.

Kõige tõsisem takistus on aga Navalnõi kandidatuuri registreerimise ees tema kehtiv kriminaalkaristus. Ta on kohtus süüdi mõistetud nn Kirovlesi protsessis, kus talle pandi süüks ettevõtte omandi raiskamist eriti suures mahus - karistuseks viis aastat vabaduskaotust tingimisi ning rahatrahv. Navalnõi on kaevanud otsuse peale Euroopa inimõiguste kohtusse.

Opositsionäär ja kaasvõitleja Ilja Jašin kommenteeris raadiosaates karistatuse probleemi järgmisel: “Keda kõiki pole süüdi mõistetud. Kas Navalnõi lastakse valimistele või mitte, sõltub üksnes Venemaa kodanikest ja Navalnõi toetajatest, ning nende soovist, et Navalnõist saaks kandidaat.”

Hetkel aga istub Aleksei Navalnõi taas kord lühiajaliselt trellide taga. Moskva Simonovi rajooni kohus mõistis 2. oktoobril talle 20 päeva aresti selle eest, et ta kutsus üles korraldama Nižni Novgorodis kampaaniamiitingut, mida võimud pidasid ebaseaduslikuks. Navalnõi kutsus seda otsust sünnipäevakingituseks Vladimir Putinile (tänane Venemaa president on sündinud 7. oktoobril 1952. aastal).