Põllumajandustoetuste jagajad üritavad töötada efektiivsemalt ja põllumehi võimalikult vähe segada
Makseagentuuride juhid kogunevad konverentsile kaks korda aastas riigis, mis on EL eesistujariik. Eestis toimus selline konverents esimest korda, selle korraldas Eesti makseagentuur - Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA).
Maaeluministeeriumi asekantsler Toomas Kevvai rõhutas avakõnes, et makseagentuurid on ELi ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) rakendamise eesliinil ja nendest sõltub, kas põllumajandustootjate arvates aitab ÜPP nende tegevusele kaasa või on pigem bürokraatlik kontrollisüsteem.
PRIA peadirektori asetäitja Ahti Bleive sõnul oli kahepäevase töö läbivaks teemaks innovatsioon makseagentuuride (MA) töös ja kulude kokkuhoid, milleks innovatsioon lahendusi pakub. Probleem on ühine: kohustuslike kontrollide maht suureneb, aga eelarved on kõigil piiratud.
Kõik liikmesriigid jälgivad, kui suure osa moodustavad MA administreerimiskulud nende vahendatavate toetuste mahust – omakulud on umbes 4-15% ja suurim osa kuludest on seotud kontrollide teostamisega.
Keskenduti kolmele teemale
Uued tehnoloogilised võimalused pindala-kontrollide teostamiseks. Euroopa Komisjonil on käsil regulatsioonide väljatöötamine selleks, et juba 2018. aastal saaks kasutusele võtta uusi tehnoloogilisi vahendeid, millega monitoorida põllumajandusmaade seisundit ilma kohapealseid kontrolle tegemata.
Väga kaugel monitoorimise võimekusega veel ei olda ja see ei hakka üheski liikmesriigis 2018. aastast kohapealseid kontrolle täielikult asendama. Pilootprojekte on toimunud mitmes riigis, sh on esirinnas Eesti, kes katsetas tänavu pilootprojektina põldude niitmise satelliitseiret. Pilootprojekte on toimunud ka Taanis, Hollandis, Tšehhis.
Nii MA-d kui Euroopa Komisjoni esindajad näevad tehnoloogiliste vahendite kasutamises kontrolliks suuri võimalusi, et säästa aega ja raha. Juba praegu on kõigil liikmesriikidel kohustus omada otsetoetuste taotluste esitamiseks ja menetlemiseks e-keskkonda. Samuti peaksid kõik pakkuma võimalust georuumiliseks e-taotluse esitamiseks ehk põllupiiride joonistamiseks elektroonilisele kaardile. Seda võimekust siiski kõigis MAdes veel pole. Eestis seevastu toimub alates 2018. aastast kõigi pindalatoetuste taotluste vastuvõtt ainult elektrooniliselt.
Käsitleti ka võimalusi põldude registri automaatseks uuendamiseks ortofotode abil. Rootsi ja Prantsusmaa on läbi viinud pilootprojekte põldude piiride automaatseks tuvastamiseks.
Aruandlus, mida kõik MAd peavad EK-le esitama. Kohustuslik aruandlus on väga mahukas ja põhjalik, selle kokkupanemiseks on vaja kaasata suurt hulka infosüsteeme. Suureks probleemiks on ka selle ülimahuka andmemassi edastamine. Nende andmete põhjal kontrollib Komisjon ka makseagentuuride tööd.
MAde soov oli, et EK-l võiks olla kaasaegne IT-keskkond, mille vahendusel saaksid kõik liikmesriigid oma andmemassid edastada. Komisjoni liikmed suhtusid ettepanekuisse positiivselt ja lubasid astuda samme lahenduste otsimiseks.
Investeeringumeetmete menetlemise automaatseks tegemine. Kui otsetoetuste puhul toimuvad paljud ristkontrollid teiste andmekogudega ja nii on kontroll suures osas automaatne, siis investeeringumeetmetel on automaatsete kontrollide osakaal oluliselt väiksem. Arutati ja vahetati kogemusi, milliseid kontrolle saaks teha tarkvara abil ja kui ulatuslikult saab kontrolle automatiseerida. „Eesti on siin taas esirinnas, mitmel investeeringumeetmel toimub suur hulk kontrolle automaatselt. Samuti on edusamme teinud Läti ja Leedu,“ tõdes Bleive.
PRIA kogemus näitab, et automatiseerimine võimaldab vähendada kontrollitegevusele kuluvat halduskoormust, pettuseriske ning veamäära. Automatiseeritud süsteemi rakendamisest saavad kasu ka kliendid – tänu e-teenustele kiireneb taotluste esitamine ja menetlemine ning makseagentuurilt tagasiside saamine.
Põllumeest üritatakse võimalikult vähe häirida
Lisaks neile kolmele töörühmades läbi töötatud teemale vahetati omavahel infot mitmesuguste efektiivsete töövõtete kohta, mida keegi on rakendanud või arendamas ning mis aitavad makseagentuuril töötada efektiivsemalt ja taotlejasõbralikumalt. „Üritame põllumeest tema põhitegevuse juures kontrollidega võimalikult vähe häirida,“ lisas Bleive.
Konverentsi lõpuks lepiti kokku, et jätkatakse põldude monitoorimise teemadega. Euroopa Komisjonilt oodatakse õigusakte, mis reguleeriksid täpsemalt, millistele parameetritele monitoorimine peab vastama – et kõik makseagentuurid neid töövahendeid sarnaselt arendaksid. Lisaks leiti, et vajalik on MAde aruandluse jaoks uue kvaliteetsema infosüsteemi loomine.
