Kuramaa värsked kurioosumid: jõgi tõusis 2,6 meetrit ja meri jagas ohtralt vaiku

Kuramaal kõnnivad endiselt ringi lätlasteks muutunud kura kuningate järeltulijad, kel sahtlist võtta sugupuupaberid 14. sajandini, kuid sel nädalal üllatas suursugune kant oma loodusnähtuste poolest.

Läbi liivlaste maa voolab tasaselt, ilma ühegi tormakama lõiguta, Irbe jõgi. Vičaki küla juures, mitte kaugel Kolka sarvest, kust hea ilmaga Ruhnu saart näeb, on jõgi alates 3. oktoobrist tõusnud 260 cm.

Head läti ilmauurijad on jõeveerele paigaldanud kaamera, mis kõigile veetõusu nähtavaks teeb. Vajuta video käima ja näed ise. Ilus!

Sada kilomeetrit lõunasse, Ventspilsi ja Liepāja vahel asub Pāvilosta, kust paadiga kõige lähem Gotlandile põgeneda. Sealses rannas uhus meri kolmapäeval kaldale terve posu merevaiku, millele pereisa Aldis pärast lapse kooli viimist peale sattus.

Mees hõiskas, haaras pagasnikust kahva, tõmbas kummikud jalga ja kogenud merevaigukütina hakkas mereäärset taimestikku läbi kammima. Saaki tuli – suurim tükk 42-grammine. Pärast kooli saatis poja ka tööle. Õhtul pani käed külge ema – tema lihvib vaigu eheteks.

Ei ole nii, et vaiku iga päev saab. Kes saaki tahab, peab tundma merd, tuuli ja usaldama kõhutunnet. „Kohad muutuvad. Pāvilosta merevaigule on kõige paremad lääne ja loodetuuled,” rääkis Aldis Latvijas Avīzele.

Merevaigu hinnad on juba aastaid tõusnud, sest hiinlased on kive kokku ostma hakanud. Pidavat potentsile hästi mõjuma. Grammi rannast leitud merevaigu eest saab ühe euro juba kõige pisemate kivide eest. Mitu põlve merevaiguehteid valmistanud Harijs Jākobsons räägib, et selle rannast leitud 42-grammise tüki eest võib saada 120 eurot. Paar aastat tagasi leiti rannast 372-grammine tükk, mis müüdi 4000 euro eest.

„Merest tulnud merevaik on parim, karjääri oma pole ikka see,” ütleb Jākobsons, kes kive lihvides respiraatorit ei kasuta ja kellele hea toimega tolm otse kõrva-ninna-kurku jõuab.