Loe rahvusvahelisel munapäeval, mida üks muna endast kujutab

Täna tähistatakse üle maailma rahvusvahelist munapäeva. Kas teadsid näiteks, et muna sisaldab pea kõiki toitaineid, mida inimese organism vajab?

Üks kana annab aastas 250–270 muna, parimad tulemused ulatuvad 300ni. Muna kaal suureneb kana vanusega. Noor, munema hakkav kana muneb keskmiselt 45–50 grammi kaaluvaid pesamune, mis on pingpongipalli suurused. Munemisperioodi lõpus munevad kanad üle 70 grammi kaaluvaid mune.

Ühed suurimad munatarbijaid maailmas on hiinlased, Hiinale kuulub pea 40% munaturust. Keskmine ameeriklane sööb aastas umbes 250 muna.
Guinessi rekord omletivalmistamises kuulub Howard Helmerile, kes valmistas poole tunniga 427 omletti. Keedetud muna söömise rekord kuulub Sonya Thomasele, kes ampsas 65 kõvaks keedetud muna kuue minuti ja neljakümne sekundiga.

Huvitav moodus teha vahet toorel ja keedetul munal on panna muna laual pöörlema. Toores muna teeb umbes 1–2 pööret ja jääb seisma, kuid keedetud muna pöörleb pikemalt.

Kas teadsid, et …

• Kanamuna sisaldab rohkem kui 30 makro- ja mikroelementi. Selles on palju fosforit, kaltsiumit, magneesiumi, mikroelementidest fluori, joodi, vaske, tsinki, mangaani. Enamik muna mineraalaineid on inimese poolt kergesti omastatavad, sest paiknevad orgaanilistes ühendites.

• Muna on kõrgeima proteiinisisaldusega toiduaine ning sisaldab vitamiine ja oomega-3 rasvhappeid, mis on tasakaalustatud toitumiseks vajalik. Oomega-3 rasvhapped aitavad vähendada riske südameveresoonkonna haigustele ja alandada kolesterooli, mis on tüüpilised stressi ja tasakaalust väljas toitumise ning eluviisi tunnuseks. Kasvavale organismile on aga oomega-3 rasvhapped eriti vajalikud.

• Munakoores on 8000–10 000 poori, mis kindlustavad, et hapnik siseneb ning CO2 ja teised gaasid väljuvad. Koor moodustab u 10% muna kaalust ning koosneb peamiselt kaltsiumkarbonaadist ja -fosfaadist. Koore paksus ja tugevus sõltuvad muna suurusest, kana tõust, vanusest ja sööda koostisest.

• Munavalge moodustab u 60% muna kaalust ning koosneb 88% veest ja 12% kuivainest, peamiselt valgust. Munavalge takistab välistel bakteritel rebusse tungida. Munavalge heledat kollakasrohelist värvi põhjustab riboflaviin ehk B2-vitamiin. Täiesti värsketes munades on suur hulk väikseid õhumulle, mis võivad anda munavalgele tuhmi piimja värvuse. See on tingitud süsinikdioksiidist, mis ei ole veel läbi koore eraldunud. Mida vanem muna, seda läbipaistvam on munavalge.

• Munarebu veesisaldus on märksa väiksem kui munavalgel, kõigest alla 50%. Munarebu moodustab u 28% muna kaalust ning koosneb ⅔ rasvast ja ⅓ valgust.