Tuulikud siirduvad merele ja muutuvad järjest võimsamaks

Enefit Taastuvenergia juhatuse esimees Aavo Kärmas märkis, et taastuvenergeetika on Eesti Energia kõige seksikam ja kõige kiiresti arenevam valdkond, kusjuures taastuvenergia fookus on omakorda tuuleenergial.

"Taastuvenergia liikide lõikes on aastal 2020 tuuleenergia Euroopas kõige esimesel kohal, möödudes vahepeal hüdroenergiast," kirjeldas Kärmas tulevikuvisiooni. "Eesti eesmärk selleks ajaks on üle 17%, aastaks 2030 aga juba kuni 50%. Näiteks Taani aga soovib kogu oma riigi energiavarustuse aastaks 2035 üle viia taastuvatele allikatele."

2005. aastal olid tuulikud 35 meetri kõrguse mastiga ja 2 MW võimsused. Täna on tuulikud juba üle 100 meetri kõrgused ja 9,5 MW võimsused.

Ta möönab, et viimase kolme-nelja aasta jooksul uusi tuuleparke kuigi aktiivselt rajatud pole. Eesti kõige perspektiivikamad tuuleparkide asukohad on Lääne- ja Põhja-Eestis, eelkõige selle idaosas. Viimases on aga teatud riigikaitselised nõuded, mis igale poole uusi parke rajada ei luba, kuna need segavad lennukeid avastavate radarite tööd. Sestap on uute parkide projekteerimisel võetud asukohavalikuna sihiks siirdumine n-ö maalt merele, sest maismaal jääb sobilikke kohti üha vähemaks. See tähendab ka seda, et tuulikud muutuvad järjest suuremaks.

Kui 2005. aastal olid tuulikud umbes 35 meetri kõrguse mastiga ja võimsusega 2 MW, siis tänased on juba üle saja meetri kõrguste mastidega ja nende maksimaalne võimsus on 9,5 MW, 2025. aastal aga arvatakse olevat töös juba 15 MW võimsust andvad meretuulikud.

Ainult tuulele ei saa loota

"Meretuuliku keskmine võimsus maksimaalsest muidugi erineb, sest alati ei ole ju tuult. Aga kasutegur võiks neil olla juba kusagil 50% kandis. Maismaatuulikutel on see 20–25%," selgitas Kärmas. "Edaspidises energiapoliitikas aga loomulikult ühele kaardile ehk siis ainult näiteks tuuleenergiale mängida ei tasu."

Tegelikult tuleb taastuvenergia kontekstis Aavo Kärmase sõnul rääkida ka jäätmete, koostootmisjaamade, biokütuste ja päikeseenergia rakendamise võimalikkusest. Tema sõnul sõltub palju sellest, kuidas toimub pärast 2020. aastat taastuvenergia toetuste süsteem. Seitse riiki on öelnud, et läheb siis üle oksjonite süsteemile, mis tähendab seda, et kes pakub vähem, saab ka toetuse. Eesti pole oma seisukohta veel lõplikult välja kujundanud.

Eesti Energial on 44 elektrituulikut ning tuuleparkide aastatoodang on kokku u 210 GWh elektrienergiat. Selle kogusega saaks varustada aasta jooksul ligi 85 000 keskmise tarbimisega kodu.

Läänemaal asuv Aulepa tuulepark, koguvõimsusega 48 MW, on üks Baltimaade võimsamaid. Selle 16 tuuliku aastatoodang on kokku umbes 80 GWh elektrit. Kogu Euroopas lisandus mullu 12,5 GW tuuleenergeetika võimsust, aastal 2030 peaks 30% Euroopa energiatarbest tulema tuuleparkidest. Üldse on Eestis praegu 139 tuulikut koguvõimsusega ligi 310 MW. Sisuliselt on need tulnud viimase kümnendi jooksul, sest varem tuuleenergiat lihtsalt veel ei kasutatud.