Veterinaar- ja toiduamet avastas Läänemaal ebaseadusliku tapamaja
„Tapamaja tegutses Vatla külas mahajäetud sigalakompleksis, kus kunagi oli küll tapamaja asunud, kuid mis ei vastanud nõuetele ning oli seetõttu juba 2010. aasta lõpus tegevuse lõpetanud,“ ütles Raplamaa- ja Läänemaa veterinaarkeskuse juhataja Aavo Lumi. Ebaseaduslik tapamaja avastati vihje peale.
Üsna kiirelt õnnestus tuvastada tapamaja omanik, kes oli koostööaldis ja veterinaar- ja toiduameti korraldusel likvideeris oma ebaseadusliku tegevuse. Toidu käitlemise eest tegevusloata ettevõttes võib isikut ees oodata väärteomenetluses rahatrahv kuni 3200 eurot. Kriminaalmenetluses süüdi tunnistamisel võib füüsilist isikut ees oodata rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus ja juriidilist isikut rahatrahv kuni 32 000 eurot.
Lubatud on loomade tapmine isiklikuks tarbeks, kuid ka oma tarbeks veist tappes tuleb volitatud veterinaararsti teavitada, vältimaks spongioossete entsefalopaatiate (näiteks hullulehmatõbi) ohtu. Loomade tapmine põllumajandusettevõttes peab toimuma kooskõlas nõuete ja lihatootmise toiduhügieeni eeskirjadega, st et ettevõtted, kus tegeletakse loomade tapmisega, peavad olema tunnustatud. Erandid on lubatud väikeses koguses kodulindude ja jäneseliste ning kütitud ulukite liha osas.
Kui eraisik tahab omakasvatud veise liha müüa, tuleb tal lasta loom tappa tegevusloaga tapamajas. Eestis on 29 tegevusloaga tapamaja, kus on võimalik veiseid tappa ja 20 tegevusloaga tapamaja lammaste tapmiseks.
Turuleviidava toidu osas kehtib üldine põhimõte, et toit peab olema inimese tervisele ohutu ja vastama nõuetele. Liha puhul tähendab see seda, et loomad, kellelt liha pärineb, peavad olema tapetud tegevusloaga tapamajas. Tegevusloaga tapamajas on loodud tingimused, et loomi ja saadud liha nõuetekohaselt käidelda.
Veterinaar- ja toiduamet on tänulik igasuguste vihjete eest, mis aitaksid edaspidigi selliseid ettevõtmisi peatada.
