Hiidlased püüdsid peaministrile seletada, mis täpsemalt on reformi käigus sündinud osavald
Peaminister Jüri Ratas küsis Kärdla büroomajas toimunud kohtumisel, mida Hiiumaa valla juhid vajavad, millised on probleemid ning mida plaanitakse teha tühjaks jäävate vallamajadega, kirjutab Hiiu Leht.
Kui vallavanem Reili Rand vastas, et vallamajadesse jäävad osavallavalitsuse töötajad, küsis peaminister, mida see osavald tähendab.
“Osavald tähendab seda, et kõik igapäevatoimingud, näiteks sotsiaalküsimused, maa-asjad ja registritoimingud saab teha kohapeal ja osavalla majas on kohaliku elu keskus,” selgitas Rand. Üllar Padari lisas näite, et iga osavald peab hoolitsema ka selle eest, et teed-tänavad-haljasalad oleks korras.
“Kas osavald on antud juhul sünonüümiks sõnale teenuspunkt?” küsis Ratas.
Reili Ranna vastus oli “ei” ja Piret Sedrik selgitas, et sisuliselt jääb senine vald ametiasutusena alles. Peaministrit üllatas ka see, et osavallal on oma eelarve.
“Eelarve tähendab seda, et me Hiiumaa valla eelarve kokkupanemisel lepime kokku selle proportsiooni, kui palju raha eelarvest läheb osavaldadele ja kui palju jääb niiöelda keskele,” selgitas Rand. Ta nentis, et sisuliselt on tegu pooleteisttasandilise omavalitsusega.
“Te tekitasite nagu Kärdla linnaosad ja siis Hiiumaa kommunaalamet hakkab vaidlema osavaldade haljastusspetsialistiga, et mis ülesanded on minul ja mis sinul,” küsis peaminister.
Senistel vallajuhtidel kulus päris palju energiat selgitusteks, mis see osavald on ja kuidas toimib.
Hiiumaa osavaldasid märkis pühapäevases ETV saates “Aktuaalne Kaamera” ära ka ekspert Rivo Noorkõiv: “Hiiumaa on näide, kus mindi nii kaugele, et endistes piirides püüti teha osavallad selleks, et autonoomiat ja iseseisvat maksimaalselt püüda säilitada.” Ta oletas, et ilmselt on erinevate territooriumide huvide kokkupanemine uues volikogus päris keeruline.
Maaleht kirjutas osavaldadest pikemalt kuu alguses SIIN, aga olgu mõiste veelkord lahti seletatud:
Mis on osavald?
Üks võimalik osa uue liitunud valla juhtimismudelist on osavalla moodustamine endise valla territooriumil selleks, et hoida ja arendada piirkondlikku identiteeti ja kaasata kogukond kohaliku elukorralduse seisukohalt oluliste otsuste langetamisse.
Osavald ei ole iseseisev juriidiline isik. Osavallas on kohustuslik üksnes osavallakogu, vastavalt kokkulepetele võib nimetada ka osavalla valitsuse ja osavalla vanema.