Rail Balticu mõju: konnakotkas peab kolima, nahkhiired vajavad erilisi lampe

Eestit Euroopa riikidega ühendava kiirraudtee ehitus mõjutab meie loomaliike, alates hiirtest ja nugistest kaitsealuste kotkasteni välja.

Rajatava Rail Balticu mahukas keskkonnamõjude hindamise dokument, mis avaldati tänavu augustis, käsitleb muu hulgas üksikasjalikult seda, kuidas väiksemad ja suuremad loomad saavad mõjutatud raudtee ehitamise töödest ja hilisemast liiklusest.

Selgub, et ühel juhul tuleb konnakotkal ilmselt ette võtta kolimine, nahkhiired aga vajavad erilisi lampe. Valgusest suurem mure on aga hoopis müra.

Raudteega võivad kokku puutuda ilmselt kõik loomad, kes selles piirkonnas elavad ja toimetavad. Harjumaal näiteks elavad ka meie metsade suurloomad hunt, ilves ja karu, samuti on palju tetresid ja metsiseid, vanades kindlustes ja kaevanduskoobastes elavad nahkhiired.

Väikeloomade jaoks tuleb kogu trassi ulatuses rajada neile läbipääsud rööbaste alt. Neid hakkavad kasutama kahepaiksed, roomajad ja närilised. Seevastu keskmise suurusega loomad – nugisest kuni mägrani – vajaksid läbipääse piirdeaedadest, sest raudteeliiklusele nad erilist ohtu ei kujuta.