Tänavu sügisel on kütitud kaks šaakalit, mõlemad Pärnumaal
“Šaakal on meil uustulnuk, kelle praegune asurkond sai alguse tõenäoliselt 2010.–2011. aastal siia rännanud ja sigima hakanud isenditest,” on keskonnaagentuuri ulukiseire spetsialist Peep Männil varasemalt selgitanud.
Kohalik populatsioon on noor ja seetõttu ei tunne me seda liiki väga hästi. “Praeguseks oskame vaid öelda, et ta paistab end hästi tundvat meie lääneranniku roostike ja kadastikega aladel,” selgitas Männil ja lisas, et seda, kas šaakal on võimeline meie oludes kohanema ka mõne teise elupaigaga, võime vaid oletada.
Tänavu algas šaakalijaht jahieeskirja muudatuse tõttu varasemast kaks kuud varem ehk 1. septembrist ja kestab jahihooaja lõpuni ehk 28. veebruarini. Möödunud jahihooajal kütiti Eestis 32 šaakalit, teatab Eesti Jahimeeste Selts.
Šaakal on Euroopa Liidu loodusdirektiivi V lisa kaitsealuste liikide hulgas (koos kopra, metsnugise, tuhkru ja valgejänesega), kellele võib jahti pidada tingimusel, et see ei sea ohtu asurkonna soodsat seisundit. Seisundi kindlakstegemine eeldab asurkonna seisundi jälgimist ehk seiret.
