Kas sorteeritud jäätmed kallatakse tõesti muu prügiga kokku?
Pakendijäätmete kogumisega tegeleva Eesti Taaskasutusorganisatsioon MTÜ (ETO) juhatuse liige Siret Kivilo ütles, et kui pakendijäätmed on sorteeritud korrektselt, vastavalt sorteerimisjuhisele ja toodud pakendikonteinerisse, siis jõuavad nad taaskasutusse.
„ETO kaks suuremat koostööpartnerit on spetsialiseerunud vaid pakendijäätmete käitlemisele ja nende puhul on välistatud, et pakendijäätmed tühjendatakse olmeprügiga kokku. ETO on oma koostööpartneritega, kes pakendikonteinereid tühjendavad (nt AS Ragn–Sells, RP Pakend OÜ, Väätsa Prügila AS jt) kokku leppinud, et liigiti kogutud pakend transporditakse sorteerimisjaama selliselt, et see ei seguneks transportimisel muude jäätmetega – näiteks segapakendi konteinerid ja klaaspakendi konteinerid tühjendatakse eraldi korjeringidega.
Meie Rohelise Punkti pakendikonteinerite sisu transporditakse sorteerimisjaama, kus eraldatakse pakendimaterjali liigid (erineva koostisega plast, kihiline kartong, metallpakend, klaaspakend jm) ja jääkjäätmed (näiteks olmejäätmed, mis ei ole taaskasutuseks sobilikud). Kui pakendikonteiner sisaldab olulisel määral olmejäätmeid (näiteks biolagunevaid toidujäätmed, aiajäätmeid) või muid jäätmeid, mis ei ole pakendijäätmed, siis sellise pakendikonteineri sisu pakendikogumise veokisse ei võeta.
Olmeprügi sisaldava pakendikonteineri tühjenduse organiseerib enamasti kohalik omavalitsus vastavas piirkonnas olmejäätmete ainuõiguse saanud jäätmevedaja kaudu, kes tühjendab prügiga segunenud ja määrdunud pakendid olmeprügi kogumise veokisse. Kahjuks olmejäätmetega segunenud ja määrdunud pakendijäätmeid ei ole alati võimalik ringlusse suunata, parimal juhul saab neid kasutada jäätmekütusena. Paraku on meil väga kahju, kui pakend läheb raisku põhjusel, et pakendikonteinerit ei ole kasutatud sihipäraselt.
Vastavalt EL plaanidele jäätmete, sealhulgas pakendijäätmete, ringlussevõtu sihtarvude suurendamisel on taaskasutuse eest vastutavad organisatsioonid juba täna olukorras, kus ringlussevõtuks sobivaid pakendijäätmeid napib. Seetõttu kõlab elanike väide: “sorteerida pole mõtet, kuna kõik konteinerid tühjendatakse samasse prügiautosse ja seal läheb kõik nagunii segi,” loogikavastaselt. Kuna jäätmete sorteerimine nõuab motivatsiooni ja teatavat pingutust, siis võib olla on selline väide lihtsalt üks nn otsitud põhjustest, millega püütakse õigustada pakendijäätmete sortimise ja liigiti kogumise mõttetust.
Oskan vaid MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsiooni (ETO) kogumissüsteemi pakendijäätmeid puudutavate ja nende käitlemisega seotud aspektide kohta. Lisaks meile koguvad (pakendi)jäätmeid mitmed organisatsioonid ja jäätmekäitlejad ja nende tegevust ma kommenteerida ei saa,” rääkis Siret Kivilo.
OÜ Tootjavastutusorganisatsiooni juhatuse liige Kristiina Dreimann-Azojan ütles, et müüt, nagu kallataks eelsorteeritud jäätmed tühjendamisel kokku, ei vasta tõele. „Autod, mis erinevaid jäätmeid veavad võivad olla samad, lihtsalt jäätmed, mida parasjagu kogutakse, on erinevad. Samal päeval võib sama auto teha ühe ringi, kus veab paberijäätmeid, teise ringi, kus veab pakendijäätmeid ja kolmandaga näiteks segaolmejäätmeid. Eelsorditud jäätmete kokku kallamine ei ole lubatud.
Vahel on olukordi, kus näiteks pakendikonteinerisse on pandud määrdunud pakendid või biojäätmed, mis on rikkunud kogu pakendikonteineri sisu, siis tühjendatakse seda olmejäätmeid koguva autoga. Kui inimene, ei tea põhjuseid võib jääda mulje, et suure vaevaga sorditud pakendid kallatakse segaolmejäätmetega kokku.
Oleme palunud alati inimestel, kes selliseid jutte levitavad, meile kohe teada anda kui nad peaksid pealt nägema olukorda, kus erinevad valikkogumiseks mõeldud kogumisvahendid siiski kokku kallatakse. Paraku pole me ühtegi sellist teadet saanud,” ütles TVO esindaja.
