Mardilaada korraldajad saavad igal aastal suure pahameele osaliseks, kuid jätkavad kõigest hoolimata innukalt
"Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit korraldab Mardilaata juba 21 aastat ja kogu aeg küsitakse, et miks kõik soovijad laadale ei saa. Kindlasti mitte selle pärast, et me ei taha. Muidugi tahame! Ruumi lihtsalt ei ole," selgitab liidu esinaine Liivi Soova. "Mardilaat pole selline koht, kus ainult müüa. Me pakume külastajatele töötube, kirjandust, koolide ja muuseumide esitlusi ja palju muud."
Lisaks sellele on need, kes aastate jooksul valikusõelast läbi mahtunud, nii head, et neid pole põhjust välja vahetada, viitab Soova.
Mida erilist tänavu Mardilaadal pakutakse? Rahvarõivaste valmistamine on suure hoo sisse saanud mitte ainult Eestis, vaid ka Lätis. Peamise tõuke selleks on andnud Eesti ja Läti peatselt saabuvad 100. sünnipäevad. "Meie oleme nii kaugele jõudnud, et õmbleme isegi nahast rahvuslikke kasukaid," ütleb Soova ja lisab, et nendest kujuneb kindlasti üks selleaastase laada hitte.
Saku Suurhallis toimuv Mardilaat on käsitöötegijate ja -austajate hulgas väga hinnatud ning populaarne, rahvast jagub sinna alati murdu. Sellegipooolest tervitavad korraldajaid Soova sõnul kõiki teisi samalaadseid üritusi ning tunnevad rõõmu, kui mõni juurde tekib.
"Meie nišš on see, et läheme sügavuti. Oleks tore, kui ka uued tegijad leiaks uusi laadaformaate, kui see võimalik on," soovitab Liivi Soova.