Pool miljonit muutunud aadressi. Aadressiteisendaja aitab õige välja selgitada
Kui võtta arvesse suuremat ja väiksemat laadi muudatused, vajasid süsteemis Eesti 1,2 miljonist aadressist muutmist peaaegu pooled – kokku tuli muuta umbes 555 000 aadressi, neist ligi 300 000 on elukoha ja töökoha aadressid. Muudatused puudutavad eelkõige neid piirkondi, kus toimusid omavalitsuste liitmised.
„Haldusreformiga kaasnenud aadresside muudatused on maa-ameti aadressiandmete süsteemis tehtud. Sõltusime selles töös kohalike omavalitsuste valimistulemuste väljakuulutamisest, millega läks aega eelmise reedeni. Muudatused levivad lähiajal aadressiandmete süsteemist teistesse andmekogudesse – ka rahvastikuregistrisse, äriregistrisse, kinnistusraamatusse ja ehitisregistrisse. Tavakodanikud ise ei pea siin midagi tegema,“ ütles maa-ameti aadressiandmete osakonnajuhataja Mall Kivisalu.
Kokku tuli muuta umbes 555 000 aadressi. Neist ligi 385 000 on katastriüksuse aadressid, 160 000 elukondliku hoone (neist ligikaudu 15 000 sisaldab ka eluruume) ja 155 000 eluruumi aadressid. Seega muutus kokku ligikaudu 300 000 elukoha ja töökoha aadressi.
Igaüks saab järele vaadata, kas tema enda või sõbra-sugulase aadress muutus või mitte maa-ameti geoportaali avalehel oleva aadressiteisendaja abil. Aadressiteisendaja töötab mõlematpidi – saab otsida nii kehtiva kui ka haldusreformieelse aadressi järgi.
Eriti tähelepanelikud peavad oma uue aadressi suhtes olema viie linnasisese linna elanikud – Haapsalu, Paide, Tartu, Pärnu ja Narva-Jõesuu linnad on nüüd samanimelisena esindatud nii omavalitsuse kui asustusüksusena. See tähendab, et uutes ametlikes aadressides kordub sõna „linn“ kaks korda. Näiteks üks Tartu linna aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Tartu linn, W. Struve tn 1. Linna nime üldjuhul tavasuhtluses ei ole vaja dubleerida, kuid ametlikes asjaajamistes on see paraku hädavajalik, sest endine Tartu omavalitsusliku linna piirides on nüüd asustusüksus, ehk omavalitsuse sisene linn (asula). Samuti hakatakse mõne küla aadressis nimetama linna.
Ka Google Maps ja HERE on lubanud Eesti aadressiandmed oma navigatsioonisüsteemides ära uuendada. Loodetavasti teevad seda ka teised välismaised teenusepakkujad.
Aadresside ja halduspiiridega seotud täpsem teave ja viited
Kui ettevõttel on vaja klientidele pakkuda aadressiotsinguid, siis maa-amet soovitab tasuta integreeritavat In-ADS-i rakendust. Selle rakenduse saab oma veebilehele integreerida ja ei pea edaspidi muretsema aadresside ajakohasuse ega leitavuse pärast. Otsida saab nii uue kui ka vana aadressi järgi. Arendusjuhend on kättesaadav eesti ja inglise keeles.
Uued maakondade ja omavalitsuste piirid on tasuta alla laaditavad maa-ameti geoportaali haldus-ja asustusjaotuse lehelt.
Uued posti sihtnumbrid ehk indeksid on tasuta alla laetavad maa-ameti geoportaali aadressiandmete lehelt.
Aadressiandmed, sealhulgas info, kuidas muutusid aadressid haldusreformi ajal, on kõigile tasuta kättesaadavad aadressiandmete süsteemi avaliku rakenduse kaudu (vt alajaotus väljavõtted nr 15 ja 16).
Uued ja vanad aadressid leiad maa-ameti geoportaali aadressiteisendajast. Päringu tulemusest saab minna kaardile ning täpsemaid andmeid vaadata aadressiandmete süsteemi avalikust rakendusest.
Täpsem teave 2017. aasta haldusreformi muudatuste tehnilistest üksikasjadest aadressiandmete süsteemis on samuti leitav geoportaalist.
