"Eks tööd tuleb juurde ja uus vald tuleb tööle panna," kommenteerib ka volikogu liige Riina Pajula, kes sai varasemalt Mustvee linnavolikogu esimehena hüvitiseks 400 eurot. Uus volikogu esimehe palganumber lepiti kokku juba ühinemisläbirääkimistel ning erilisi vastuargumente kellelgi selle vastu ei olnud.

Haldusreformi juures omavalitsusi nõustanud Rivo Noorkõiv peab palgatõusu normaalseks, kuna omavalitsused on suuremaks läinud ning suurus annab rohkem tööd.

"Pigem on probleem selles, kui kvaliteetset tööd tegema hakatakse. Kas on ka tulemussõltuvus. Arvesse tuleks võtta vastutust, töömahtu ja tulemuslikkust," kommenteerib Noorkõiv. "Omavalitsusel on autonoomia palkasid määrata, aga see on kultuuri küsimus, kuidas otsus tehakse, konsensuslikult või mitte."

Suurus võib pahameelt tekitada

Enamikes liitunud valdades pole volikogu esimeeste uut töötasu veel määratud, kuigi tõenäoliselt saab see olema varasemast suurem. "Ühinenud viies vallas said volikogude esimehed paar-kolmsada eurot, kuid võib arvata, et mingil määral see tõuseb. Pole sel teemal arutelusid peetud, oleme tegelenud sisuliste asjadega," kommenteerib Lääne-Nigula vallavanem Mikk Lõhmus.

Mulgi valla volikogu esimees, varasem Karksi vallavanem Arvo Maling, saab oma palganumbri teada ehk alles järgmisel istungil novembri lõpus. Praegu ta ei oska öelda, kui palju see varasemates kolmes vallas olnud paarisajaeurostest töötasudest erinema hakkab.

Endises 11 erinevas Saaremaa valla volikogus maksti esimeestele mõnesaja euro suurust hüvitist, Kuressaare linnas oli see ligi 500 eurot. Nüüd volikogu esimeheks valitud terviseameti endise juhi Tiiu Aro töötasu hakkab kogu Saaremad ühendavas vallas olema 3800 eurot ning on maakonnas juba teatud pahameelt esile kutsunud.

Kogu Hiiumaad hõlmava Hiiumaa valla volikogu esimees Aivar Viidik hakkab töötasuna saama 1900 eurot, mis võrreldes 2014. aastal kerge pahameele saatel määratud Hiiu vallavolikogu esimehe 2000 eurose töötasuga kasvanud pole.