Kasu sellel aga polnud – märkimisväärselt vähenesid aktsiisitulud ning alkoholi sisetarbimine koos piirikaubandusega suurenes kokku ligi 10%. See tõi aga kaasa alkoholiga seotud surmade arvu suurenemise.

Mäepere kogutud andmetest lähtuvalt võib järeldada, et kui pika perioodi jooksul on tekkinud harjumus osta odavat alkoholi naaberriigist ja kui sellele järgneb oma riigis alkoholi odavnemine, siis endiselt toimib piirikaubandus, aga sellele lisandub veel ka kohapealse alkoholi liigtarvitamine. See on juba topelthalb. Maksudes kaotatakse aga ikkagi.