VENEMAA | Lenini muumia mahamatmine luhtus taas
Avaliku arvamuse uuringute järgi toetab enamik Venemaa elanikest Lenini põrmu mahamatmist. Tänavu kevadel tehtud Levada keskuse küsitluses pooldas Lenini jätmist mausoleumi ainult 31% vastajaid. 58 protsenti arvas, et Lenin tuleks maha matta.
Viimaste seas on enamik neid, kes leiavad, et Lenin tuleks matta Kremli müüri juurde, kus puhkab hulk muidki nõukogudeaegseid riigitegelasi. Teise variandina oli välja pakutud matmine Peterburis asuvale Volkovi kalmistule.
Ülejäänud vastajatel seisukoht puudus.
Tänavu kevadel, kui tähistati Lenini 147. sünniaastapäeva, esitasid mõned Vene riigiduuma saadikud arutamiseks eelnõu, mis pidi looma Lenini mahamatmisele õiguslikud alused. Sügisel enne oktoobripöörde aastapäeva võttis samal teemal sotsiaalmeedias sõna Tšetšeenia juht Ramzan Kadõrov. „Mina isiklikult olen veendunud, et aitab juba laiba vaatamisest.“ Ent otsuse tegemine, möönas Kadõrov, on president Vladimir Putini kätes.
Kommunistid: Lenin peab jääma
Lenini ümbermatmise vihasemad vastased on Venemaal kommunistid, kelle juht Gennadi Zjuganov vastas Kadõrovi avalduse peale, et selline mõte on lihtsalt pühadust teotav.
Vene ajakirjandus on seejuures märkinud, et Lenini mahamatmise küsimus tõstatub peaaegu igal aastal, ning kuna see alati põhjustab ägedaid vaidlusi, on seda võimalik kasutada ükskõik millise muu teema summutamiseks.
Äsja ka eesti keeles ilmunud Vene ajakirjaniku Mihhail Zõgari raamatus Putini-ajastu Venemaast „Kõik Kremli mehed“ on kirjeldatud, kuidas 1999. aastal oli Kremlis välja töötatud Lenini ümbermatmiseks konkreetne plaan. See pidi välja nägema peaaegu nagu pronksmehe kolimine 2007. aastal Tallinnas: surnukeha toimetatakse öö varjus Moskvast Peterburi, ning kui inimesed hommikul ärkavad, siis Lenin on juba ära viidud.
President Boriss Jeltsin, kes keelustas Nõukogude Liidu kompartei, oleks muidugi hea meelega näinud, et bolševistlik iidol Moskvast lahkub, kuid see oleks tekitanud järjekordse konflikti vanameelsete kommunistidega, mida lihtsalt ei olnud vaja.
Millesse Lenin suri?
Ühes Vladimir Lenini ümbermatmisplaanidega on kerkinud ka spekulatsioonid tema surma tegelike põhjuste asjus 1924. aastal.
Endine Nõukogude Liidu tervishoiuministeeriumi 4. peavalitsuse, ehk n-ö „Kremli haigla“ juht Jevgeni Tšazov kirjutas oma mälestustes, kuidas 1970. aasta alguses, mil toimusid ettevalmistused Vladimir Lenini 100. sünniaastapäeva tähistamiseks, andis NLKP keskkomitee sekretär Mihhail Suslov talle vastutusrikka ülesande. Suslovini olid jõudnud väited selle kohta, et seoses tähtpäevaga kavatsevad „nõukogudevastased ringkonnad“ läänes avaldada andmeid, mille kohaselt põdes Lenin süüfilist, ning see sai tema varase töövõimekaotuse ja surma põhjuseks.
Tšazov kirjutas, et talle anti õigus kasutada ükskõik milliseid Nõukogude Liidu arhiive. Arstil läks korda leida Moskva marksismi-leninismi instituudi hoidlast mitte ainult Lenini haiguslugu ja teda ravinud velskri päevik, vaid ka surmajärgne veresoonte preparaat. Uuringud näitasid, et Lenini surma põhjus oli unearteri atroskreloos.
Mingeid viiteid suguhaiguse põdemisest Tšazovi ja teiste uuringud ei leidnud. Suslovi häiris aga uuringutulemuste selgudes muu: arstide järelduste põhjal kirjutas Lenin oma viimase perioodi avaldatud tööd olukorras, kus tema aju oli märkimisväärselt kahjustatud. Uuringut ei avaldatud, vaid see pandi n-ö kalevi alla.
Aju-uuring tooks selgust
Arutelud Lenini haiguse üle sellega muidugi ei lõppenud. 2004. aastal avaldas European Journal of Neurology kolme Iisraeli teadlase uuringu andmed. Juudiriigi teadurid püstitasid hüpoteesi, et Lenin põdes süüfilist (mis tollal oli raskesti ravitav) juba alates 20. sajandi esimesest kümnendist ja võimalik, et veel varasemalt - ajast, mil enamlaste liider elas lääneriikides. "Müütidest hoolimata ei olnud Lenin puritaan," märkisid nad ja tõstsid esile tõiga, kuidas 1895. aastal viibis ta kaks nädalat Šveitsi kliinikus ravil.
Iisraeli uurijad avaldasid lootust, et Lenini seni säilinud ajukoe uuring võiks antud hüpoteesi kas lõplikult kinnitada või ümber lükata.
