FOTOD | Liikuv tapamaja hakkas viimaks ometi tööle. Aga liikumatuna.
Eesti Lambakasvatajate Ühistu eestvedamisel tööle pandud tapamaja suudab päevas tappa 40 lammast. Veiste arvu ei oska ühistu esimees Rainis Ruusamäe veel öelda, kuna seda pole praktikas läbi proovitud, kuid arvatavasti võiks see olla kümne ringis.
„Põhiliselt saavad meie juures teenustööna oma lambaid, edaspidi ka veiseid ja kitsi tappa Kagu-Eesti inimesed, kaugematele kantidele lähevad transpordikulud juba liiga suureks,” märkis Ruusamäe, lisades, et tapamaja töölerakendamine on poolteist aastat tagasi asutatud lambakasvatajate ühistu esimene suurem töövõit.
Tapamaja seisis Nursis ligemale paar aastat, kuna täiendavate investeeringute vajadus tapamaja taristu väljaehitamiseks oli riskantselt suur, tervelt 60 000 eurot. Ühistu liikmete panuste ning Leaderi toetuste abil paigaldati vajalikud elektrikaablid, ehitati välja veepuhastusseadmed ning täideti jäätmekorraldusnõudeid.
Ruusamäe sõnul jääbki Eesti Talupidajate Keskliidu omanduses olev tapamaja, mida ühistu rendib, statsionaarselt Nurssi ega hakka ühest Eestimaa paigast teise liikuma.
„Tema kulud käima panekuks, kõigi nõuete täitmiseks tuleksid liikuvana nii suured, et turuhind tapateenusele kujuneks ulmeliseks,” selgitab Ruusamäe.
Liikuvtapamaja ajalugu ulatub aastasse 2010, mil põllumajandusministeerium tellis Eesti Maaülikooli teadlastelt uuringu, kas selle soetamine on majanduslikult otstarbekas. Arutelude järel peeti selle muretsemist mõistlikuks ning talvel 2013 jõudiski riigi raha eest ostetud ja Soomes valmistatud liikuv tapamaja Eestisse. Paraku jäi see aga aastateks oma tundi ootama. Nüüdseks on selgeks saanud, et liikuva tapamajana ta end ei õigusta.
