Paavsti soov muuta Meie Isa palve sõnastust tekitab Eestiski vastakaid arvamusi
Teemat arutasid esmaspäeval Pereraadio hommikuprogrammis EELK Viru praostkonna praost Tauno Toompuu ja EELK Usuteaduse Instituudi piibliteaduste lektor ja Elva koguduse õpetaja Vallo Ehasalu.
Toompuu selgitusel ei ole paavst soovinud hakata Jeesuse sõnu tagantjärgi muutma, vaid tõlget täpsustada, et ei jääks muljet nagu saadaks Jumal kedagi kiusatusse või tahaks kiusata. Paavsti sõnul ei anna sõnastus edasi Jumala olemust ja seda, milline on Jumala ja inimese vaheline olukord. Nii on näiteks Prantsusmaal „ära saada meid kiusatusse“ asemel käibel „ära lase meid langeda kiusatusse“.
Vallo Ehasalu sõnul tuleb teema juures arvestada sellega, et tõepoolest on ju tegu tõlkega ning tõlkeid on alati võimalik muuta täpsemaks ja paremaks.
„Keegi ei ole tõlkinud nii hästi, et oleks päris ja igavene tõlge,“ möönis Ehasalu. „Siin tekib aga oluline raskus, sest Meie Isa palve on inimestel peas ja mu esimene mõte on, kas nad peavad siis ümber õppima?“
Toompuu viitas sellele, et praegugi on käibel kaks pisut erinevat vormi, milles väikseid sõnastuserisusi.
Ehasalu sõnul on kreeka keelses algtekstis väljendusviis pisut kohmakas ning sõna-sõnalt tõlkides kasutusel väljendis on kasutatud vormi „ära vii meid (kiusatuse) sisse“.
Euroopa keeltele, sh ka kreeka keelele on tema sõnul omane, et moodustatakse liitsõnalisi tegusõnu.
„Kui Jeesus rääkis aramea keeles, siis seal on verbid alati lühikesed ja lihtsad. Neid on küll palju, neil on palju tähendusvarjundeid ja ka üks selline muutmisviis, mida meil pole,“ selgitas ta. „Vaatasin ise kõnealuse koha üle ühest maailma parimast piiblitõlkest, mis on tõlge süüria keelde. Eestlastena oleme me ju läbi aegade olnud väga head süüria keele oskajad, mõtleme kasvõi meie rahvuskaaslase Arthur Võõbuse peale, kes oli omal ajal sel alal maailma tipp. Süüria piiblitõlkel on see hea omadus, et ta pärineb samast keeleruumist, milles Jeesus rääkis. Seal on kasutusel verb „sisse minema“, mis on reeglipäraselt muudetud ja viitab vormile, et keegi teine laseb või põhjustab sisse minemise.“
Ehasalu jaoks on kõnealune koht seega nüüdki üsna selge.
„Üldiselt tuleks meil alluda Piibli sõnale,“ arvas ta.
Paavst rääkis eelmisel nädalal telekanalile TV2000 antud intervjuus, et on ise üks neist, kes eksib, kuid seda mitte seepärast, et Jumal lükkaks inimest kiusatusse, et siis näha, kuidas ta kukub.
“Isa ei tee seda, isa aitab kukkuja koheselt üles. Saatan on see, kes meid kiusatusse saadab, see on tema tööpõld,” sõnas paavst.
Kõnealune koht palves on aga varemgi arutelusid põhjustanud ning Eestiski on vaimulikke, kes peavad selle praegust mõtet ebatäpseks, olles paavstiga sama meelt.
