Trivimi Velliste: muinsuskaitse on paratamatus, meie tuleviku kaitse

Täna, 12. detsembril tähistab Eesti Muinsuskaitse Selts 30. sünnipäeva.

See oli üks esimesi nõukogude okupatsiooni ajal tekkinud kodanikuühendusi, millest kasvas välja hulk taasiseseisvunud Eesti poliitikuid.

4. mail 2017 andis Trivimi Velliste Maalehele intervjuu, kus muu hulgas räägib ka muisuskaitsest.

***

Millises seisus on meie muinsuskaitse? Millised on ülesanded, õnnestumised, lootused?

“Muinsuse” mõiste on väga avar. Kõik, millele on peale hinganud kõikvõimas Aeg, on saanud muinsuseks.

Muinsus on meie olemasolu mälu. Ilma mäluta ei jää ellu mitte keegi – ei ükski rahvas ega ükski riik. Seetõttu on muinsuskaitse paratamatus – meie tuleviku kaitse.

Kolm aastakümmet tagasi, kui ulatuslik muinsuskaitseliikumine sündis, olid lootused suured. Meie lipukiri oli: “Muinsuste muinsus, mis tuleb taastada, on Eesti Vabariik!” Suurim lootus on läinud täide, aga palju väikesi lootusi mitte.

Muinsuskaitse on edenenud väga ebaühtlaselt. Kui vaatame ehitusmälestisi, siis Tallinna vanalinn särab, samas on mitme maakonnalinna ajaloolised südamikud pooleldi hüljatud, väärtuslikud kaitse all olevad majad lagunemas.

Veel hullem on lugu mõneski kaunis kihelkonnakeskuses, kust rahvas on ära kolinud. On väga palju trööstituid mõisahooneid, kuid on ka palju häid näiteid.

Muinsuskaitseliikumise üks algushetki oli tõrvikuvalgel keeleloits Tallinnas Raekoja platsil. Toona oli eesti keel väga ohustatud vene keele survest. Ja keegi ei osanud arvata, et kolm aastakümmet hiljem on asi veel hullem – meie armsat emakeelt lämmatab imetletud inglise keel.

Maalehe arhivist pärit täispikka intervjuud Trivimi Vellistega saad lugeda SIIT.