Novembris tuli ilmsiks, et osaühing Mulgi Õun müüb suurtes kaubakeskustes sildi "Kuldrenett" ja "Renett" all suuri magusaid õunu, mis ei sarnanenud sugugi eestlastele hästi tuntud õunasordiga 'Liivi kuldrenett'. Ka polnud tegu ühegi Eestis kasvatatava renettõunaga, näiteks 'Karksi renetiga'.

Õunte sort ja päritolu ongi teadmata, nende sorti ei osanud tuvastada ka Polli aiandusuuringute spetsialistid Kristine Volens ja Toivo Univer. Polli katseaia enam kui 400 õunasordi seas niisugust õuna ei leidu.

Kuna Mulgi Õun väitis põllumajandusametile, et nimetatud õunad on pärit kahest Eesti tootmisaiast, käis amet neid kontrollimas.

„Ühes tootmisaias tuvastati, et sealt tarnitud õunte puhul ei olnud tegemist samade õuntega, mida müüdi edasi nimetuse all "Kuldrenett" ja "Renett" all,“ selgitab põllumajandusameti kommunikatsiooni peaspetsialist Annika Kubja.
"Liivi kuldrenett" (paremal, väiksem) ja teadmata sorti õun.

Ka teises tootmisaias kasvatatavad sordid ei vasta oma tunnuste poolest turustatud õuntele, lisaks ei olnud võimalik dokumentide alusel õunte pärinemist just nimetatud aiast tõendada.

Mulgi Õuna üks omanikest Paavo Otsus on õunasordi ja päritolu kohta andnud varasemalt mitmeid erinevaid selgitusi.

Esmalt ütles Otsus Maalehele, et ta ei saa õunasorti nimetada, kuna sordinime saladuses pidamine on tingitud selle sordi konkurentsieelisest. Samuti ütles ta, et tegemist on katsetuses oleva ristandsordiga, mis kasvab kahes aias Eestis. Õunte kasvatajat ja aedade asupaika ei soostunud Otsus samuti nimetama. Hiljem lisas Otsus Maalehele põhjenduseks, miks ei saa õunasorti ja kasvatajat nimetada, konfidentsiaalsuse nõude, mis tuleneb ostu-müügilepingust. Nimelt olevat Mulgi Õunal plaanis kõnealused aiad, kus saladuslik õunasort kasvab, omale osta. Õhtulehele aga väitis Paavo Otsus, et sellel sordil ei olegi veel nime.
Teadmata sorti õunad.

Mulgi Õuna tegevjuht on suusatajana tuntud Aivar Rehemaa, kellele ettevõte pakub tema enda väitel tööd ja leiba alates juulikuust.

Põllumajandusameti kontrollkäigul ettevõtte lattu lisandus neljaski põhjendus – õunad on kokku ostetud ja nende kasvataja ei osanud nende sordinime öelda.

Põllumajandusamet tegi kindlaks, et niisuguseid õunu oli kauplustes müügil vähemalt üheksa tonni, ning käskis need müügilt ära korjata. Samuti teavitas põllumajanduseamet politseid, et osaühingu Mulgi Õun äritegevuses on võimalikult tuvastatav kelmuse, dokumentide võltsimise, võltsitud dokumendi kasutamise ning raamatupidamise korraldamise nõuete teadva rikkumise tunnused (KarS §-d 209, 344, 345 ja 381-1).