REPORTAAŽ | Inimesed kaovad talveks Piirissaarelt kui Egiptuse pääsukesed
„Praegu elab saarel püsivalt 32 inimest, ülejäänud lendavad sügisel ära nagu Egiptuse pääsukesed,“ kõneleb 78aastane Filimon Kuznetsov, kes kogu oma aja saarel elanud. Filimon ütleb, et noorusajaga võrreldes on palju muutunud. Kunagine rahvarohke saar tühjaks jäänud. Töökohti on üksikuid, nooremad läinud linnadesse, jäänud enamasti pensionärid.
Vastuolud omavahel ja suvesaarlastega
Saare kolmest külast Piiri külas elavat Filimoni teeb kurvaks oma valla kadumine. Teadupärast ollakse nüüd Tartu valla kosseisus. „Ma ei usu, et seal kaugel tuntakse huvi, et kas teil praam käib või ei käi, et kuidas teil seal läheb. Saarele tähendab see vaid kiiremat väljasuremist,“ ei ole tema hääles optimismi.
Järgmised vallajuhid tulid aga juba väljast. Ta peab aga õigeks, et saare eesotsas oleks kohapealne inimene. Ka see, kes nüüd Tartu valla poolt Piirissaare asju korraldama hakkab.
Filimoniga sama meelt on Maria Korotkova, Piirissaare vallasekretär viimast kuud. Maria ütleb, et alustab alati võõrastega juttu sellest, et ta on saare püsielanik.
Filimon Kuznetsov leiab, et paljud, kes on saarele ainult sisse kirjutatud, on seda teinud selleks, et saada endale ja autole soodsamat praamipiletit saarele sõiduks või auto hoidmiseks sadama parklas. Osa tegeleb mandril haltuuraga ja ega tulumaksugi neilt palju laeku, väidab ta.
„Aga sügisel lendavad nad ära nagu Egiptuse pääsukesed, keda ei huvita, kuidas me siin elame terve talve,“ toob Filimon jutusse taas pääsukesed.
82aastane Leevi Sakk on aga igati rahul, et oma vald saarelt ära kaob. Aga mitte seepärast, et elanikke on väheks jäänud. „Meil tekkisid siin valla südamikus mõnede isikute vahel vastuolud ja et neist lahti saada, tuli vald ühendada,“ selgitab Sakk, kes oli ka poolt saare liitmisele Tartu vallaga.
Piirissaare metssead tõbe ei kanna
Sakk on varemalt paljudele turismigruppidele saart tutvustanud. Tunneb seda läbi ja lõhki. Unikaalseks peab ta seda, et saarel on kolm usku, kusjuures eestlasi on neli luteri usku. Õigeusulisi on ta kokku lugenud kaks, ülejäänud on vanausulised.
Nüüd on sibulakasvatajaid vähemaks jäänud. Üheks probleemiks on turustamine, asutakse ikkagi ju saarel, kuhu ligipääs keerukam. Mõned aastad või natuke rohkemgi ei ole saarel enam ühtegi lehma ega lammast. Ei ole Saki teadmisel ka lambaid, kanu, hanesid ega parte. Samuti sigu mitte. On ainult metssead, kes on suure osa saarest üles songinud.
„Huvitav on see, et teispool vett Mehikoormas ja Meeksis on metssead haiged, aga meil ei ole. Tuleb välja, et saar on meil haigusevaba,“ märgib Sakk.