Jõululaatadele toodud loomi häirivad stress ja valed pidamistingimused

Jõululaatadel nähtavatele põhjapõtradele, hobustele ja teistele loomadele võivad liiga teha nii külastajad, kui ka omanikud.

Eelmise aasta jaanuaris suri Otepääl asuvas talvepargis Winterplace nädala jooksul neli põhjapõdravasikat ning hiljem ka Elistvere loomapargile antud viies loom. Arvati, et külastajad andsid neile ebasobivat toitu.

"Kui märkasime loomade kehva tervislikku seisundit, kontakteerusime kohe loomaarstiga – saime ka teada, mis neid nii halba seisu viis. Vale toit – toit, mida põhjapõtrade talitaja ei anna kunagi – on neile surmav! Lisaks on meie põhjapõdrad veel lapsed, mistõttu on nende seedimine veelgi halvem," seisis talvepargi Facebooki lehel.

Suurem süü on loomade pidajatel

Juhtumiga hilisemalt tegelenud loomaarst Madis Leivits räägib, et nii Otepää õnnetuse puhul, kui ka üldiselt vastutab loomade eest ennekõike loomade pidaja. 2016. aastal Otepääl hukkunud põhjapõtrade puhul ei ole tema sõnul täiesti selge, kas põhjapõtrade surmas ikka saab süüdistada külastajaid, nagu algselt eeldati.

„Antud juhul on ebatõenäoline, et võõrad oleksid oluliselt toitmisse vahele seganud. Hoopis need, kes loomad tõid, ei söötnud neid korrektselt,“ ütleb Leivits. „Kui vaadata neid pilte, mis loomadest näidati, siis seal on väga ilusasti näha, milline on loomade keha olukord. Põhimõtteliselt on läbi paksu kasuka võimalik ribid kokku lugeda. Neid proove, mida me tõsisemaks uurimiseks soovisime, ei võimaldatud meil saada.“

Leivits sõnab, et külastajatelt juhuslike toidupalade saamine mõjub loomaliikidele erinevalt, kuid olulisem probleem võib olla stress, mida loomad võõras keskkonnas suure tõenäosusega kogevad. See võib muuta loomad ärritunuks, mis tõttu võivad loomad üksteisele vigastusi tekitada. Stressis loom võib olla hirmul ning ei soovigi loomuomaste tegevustega nagu söömine tegeleda.

Samuti on küsimus haigustekitajate ülekandmises – need võivad levida nii inimestelt loomadele, kui loomadelt inimestele. „Nende loomade tervis, kes üritustel liiguvad, peaks olema kindlasti kontrollitud,“ rõhutab loomaarst.

Loomade näitamisest avalikel üritustel tuleb teavitada veterinaar- ja toiduametit selleks, et amet saaks kontrollida, kas ja kuidas on laatadel tagatud loomade heaolu. Kuigi varasemalt laatadel loomade heaoluga reeglina probleeme pole olnud, on VTA teatel siiski ette tulnud juhtumeid, kus laadakülastajad on loomadele andnud vale toitu või neid muul viisil häirinud.

Veterinaar- ja toiduamet paneb loomaomanikele südamele, et nad loomad uusaastapidustusteks jõululaatadelt ära viiksid, sest ilutulestike valju müra ja sähvatused taevas tekitavad loomadel eriti palju stressi.

Mida põhjapõder tegelikult süüa tahab?

Põhjapõder ja muskusveis on ainsad sõralised maailmas, kes suudavad ennast ära elatada vaid samblike söömisest.

Elistvere loomapargi põhjapõdrad pelgalt samblikudieedil elama ei pea. “Hein on kogu aeg ees, lisaks saavad nad Soomest tellitud erilisi porograanuleid. Need sisaldavad kõiki põhjapõtrade eluks vajalikke aineid,” loetles Maalehele 2011. aastal loomapargi juht Sirje Saul.

Meeleheaks antakse sealsetele põhjapõtradele porgandeid ning kaseoksi ja ka samblikku, kui seda hankida õnnestub. Erilisel kohal on põhjapõtrade menüüs rosinad. Need asendavad metsamarju, mida loomad vabalt looduses ringi käies ise mätastelt nopiksid. Lumerohkel talvel suudavad põhjapõdrad tänu esijalgade sõrgadele, mis moodustavad paaris justkui väikese labida, söögipoolise välja kaevata pea meetrisügavusest lumest.

Sirje Sauli sõnul on looduses elava põhjapõdra toidulaud äärmiselt huvitav ja mitmekesine. Soolade ja mineraalide otsinguil ei põlga ta ära linnumunade ja -poegade söömistki. Igasugustest oksadest, vartest, rohttaimedest ja muust säärasest rääkimata.