Kui suur lootus on tänavu saada kodumaist seapraadi?

Sigade Aafrika katku tõttu on siinset seakasvatust juba mitu aastat räsinud kriis, mille tõttu rõngassabade arv vähenes tohutu kiirusega ning sellega koos omamaise liha osakaal poodides.

Eelmisel aastal oli sealihaga isevarustatuse tase Eestis 73 protsenti ehk meil kasvatati vaid kolm neljandikku ära söödud lihast. Nii madal pole see tase olnudki. Tänavu on olukord hakanud paranema, kärssninade arv on kogu aasta jooksul vaikselt kasvanud ja septembri lõpu seisuga oli neid mullusest seitse protsenti rohkem.

Ühistu Eesti Lihatööstus nõukogu esimees ja seakasvataja Urmas Laht arvas, et sel aastal on isevarustatuse tase mullusest väiksem. “Kindlasti pole see rohkem, sest sigade arv ei ole oluliselt tõusnud. Emiste arv on kasvanud mõnesaja võrra, seega hüppelist tõusu ei ole.” Riigi otsus farmereid aidata, makstes emisetoetust, on karjade vähendamist pidurdanud. Järgmine aasta võiks tema hinnangul kujuneda natuke paremaks.

Atria praed on kodumaised

“Kui kaubandust vaatan, siis sinna jõuab aina vähem eestimaist, tuuakse sisse importliha,” rääkis Laht. “Kodumaist sealiha leiab väiksemate farmerite poodidest ja turgudelt. Ühistu Eesti Lihatööstus kaubamärgi all on vaid meie endi kasvatatud liha, väljastpoolt me midagi sisse ei too.”