President Kaljulaid käis Tõrvas välja mõtte, kuidas kliimamuutustega kohanemiseks mõeldud eurorahadega Lõuna-Eesti teed korda teha
Tõrva vallavanem Maido Ruusmann käis presidendiga Tõntso Agro piimafarmis, mille omanikud rääkisid korras teede elulisest tähtsusest. Seepeale avaldas president Kaljulaid ühe võimaluse, kuidas saaks eurorahadega Lõuna-Eesti teed korda teha.
Nimelt on iga viies eurotoetustest tulev euro mõeldud kliimamuutustega kohanemiseks. Kuna soojemate talvede tõttu lagunevad teed rohkem, siis saaks toetusi kasutada maapiirkondade teede korda tegemiseks ehk kliimamuutustega kohanemiseks.
"Enam pole seda aega, et teed oleksid mitu kuud külmunud ja seega nad ka rohkem lagunevad," ütles Ruusmann. President Kaljulaid oli teemat ka varem arutanud ning lubas, et tegeleb küsimusega edasi. Ta sõnas, et teisigi eurotoetusi saaks kasutada varasemast jätkusuutlikumalt, kasutada neid eelkõige infrastruktuuri ehitamiseks ning maapiirkondadele mõeldes.
"Samuti huvitas presidenti vöörtõõjõud, kuna siia on viimastel aastatel ukrainlasi tööle asunud, et kuidas nad siia tulevad ja mida teevad," sõnas Tõrva vallavanem, kes arutas koos volikogu ja vallavalitsusega nii mitmeid globaalseid kui siseriiklikke küsimusi.
Hiljuti avatud Vidrike pitsarestoranis ja külamajas kohtus Kaljulaid Otepää vallavolikogu, vallavalitsuse ja külakogukonna esindajatega, kus räägiti muuhulgas sotsiaalvaldkonna tähtsusest. Lihtsalt rohkema raha suunamise asemel tuleks enam tähelepanu pöörata tõhususele, olid kohtunud üksmeelel.
Otepää vallavanem Kaido Tambergi sõnul möönis president, et sotsiaalsüsteem ei tohi tekitada ühiskonna abitust, nagu seda võib kohata läänes. Kaljulaid rääkis, et sotsiaalsüsteem peaks enam taanduma kogukonnale, kes oskaks raha efektiivsemalt kasutada kui riiklik süsteem.
President soovib järgmise aasta jooksul käia kõigis muutunud piiridega omavalitsustes, volikogude liikmetega kohtuda ja mõtteid vahetada. Esimese säärased kohtumised peetigi teisipäeval Valgamaal.
