Hallhernes on see tummine ürgtoit, mis on kogu täiega lätlaste jõululauale alles jäänud. Omamoodi uhkust tekitab lätlastele seegi, et teadaolevalt ükski teine maailma rahvas pruunika värvusega hallherneid enam õieti ei söö. Parima herne saab ise keetes, aga Läti poeriiulitele ilmuvad just jõulude ajal viieliitrised purgid valmiskeedetud hallherneste ja rasvaga, mis peaks hernehimu küll järgmise aastani ära peletama.

Verivorsti kõrvale sobis vanematel aegadel ja sobib ka nüüd meeõlu, mida lätlased viimastel aastatel vaikselt Eestissegi on eksportima hakanud. Kuuma joogi rolli täidab mustsõstramahl, kuhu sobib juurde valada Riia palsamit.

Talvine pööripäev oli pillerkaar

Kui praegu on jõulud vaikuse ja rahu aeg, siis ürglätlastele oli pööripäev pillerkaar, kuna valgus hakkas vaikselt tagasi tulema ning sel tähtsal puhul toodi lauale kõik, mis aita kogutud.

Läti jõulukogunemistel kostub tihti vanarahvalt pärit juttu, et jõuludel õhtusööki süües peab lauale mahtuma vähemalt üheksa erinevat rooga. Folklorist Aīda Rancāne teatab koguni, et tosinast roast vähemaga ei saa leppida, kuna pööripäevapidugi peeti kunagi kaksteist päeva.

Kahtlemata küpsetati jõuluaegu värske leib ning hulganisti kooke ja pirukaid. Eri viisidel küpsetati liha ja vorste, mida serveeriti kapsa, kaalika ja peediga, millele hiljem lisandusid porgand, kõrvits ja Kuramaa hertsog Jakobi imporditud kartul. Soolatud kurgid ja seened hakkasid tänu mõisnikele asenduma marineeritud seente-kurkidega ning keedetud liha kõrvale tuli rohkem ahjuliha.

Kruubipuder oli samuti pööripäeval põhiroog nagu ta paljudele lätlasele siiani on. See keedeti odra- ja nisutangudest, seapeast (kärss oli lemmik) ning ubadest-hernestest. Herneid, enim just halli sorti, hakati hiljem eraldi keetma ning neid praetud sibula ja lihaga serveerima. Aja jooksul õpiti mõisaköögist selgeks piparkookide küpsetamine ning kisselliga mannapudru söömine.
Kuramaal on jõulude ajal popp liivlastelt ehk soome-ugrilastelt üle võetud sklandrausis.

Jõululauale on sobilik panna suurem kala, jõulude ajal peamiselt karpkala. Raha ja sissetulekut sümboliseeriva kala soomust kanti kaasas ning mõni poetab soomuse siiani rahakotti.

Tummise Eesti toidu austajatele meeldiks hallherned kahtlemata. Kes võtaks ette hallherne tutvustamise eestlastele, see võiks päris rikkaks saada. Kuid seni pead Läti poest ise paki kuivatatud halle herneid hankima. Halli hernest müüakse Lätis ka kõige väiksemates kauplustes. Pane need ööseks likku, keeda tunnike soolvees, prae sibulad ja suitsuliha, sega need kokku ning saad ühe jõuluroa, mis üsna kiiresti sööjalt liikumisvõime võtab.
Need üheksa toitu peavad Läti jõululaual olema.


  • Hallid herned ja oad, et ei peaks nutma.
  • Pekipirukad, et elu pakuks üllatusi.
  • Peedid ja porgandid, et tervis oleks tugev.
  • Piparkoogid, et armastus otsa ei saaks.
  • Ümarad küpsised, et ellu jaguks päikest.
  • Praekapsas, et oleks korralikult rammu.
  • Linnuliha, et häid tulemusi saavutada.
  • Kala, et raha otsa ei saaks.
  • Sealiha, et õnne oleks.
Allikas: Jauns.lv
Lätlaste jõulupuid ja tubasid kaunistavad puzursid.