Eesti väikelinnad on varsti pooltühjad, linnapead plaanivad aga promenaade ning tunneleid

Edaspidi kasvab rahvastik ainult Tallinnas ja Maardus, väikelinnadele prognoositakse drastilist elanike arvu langust. Linnajuhid ei taha seda uskuda ning paljud teevad roosilisi plaane lootuses end kriisist mööda kavaldada.

Praegu käigus oleva prognoosi koostas statistikaamet koostöös Tartu Ülikooli teaduritega. Selle kohaselt kasvab rahvastik üksnes Tallinnas ja Maardus. Teised linnad, mida prognoosis kokku 14, kaotavad elanikke ärevusttekitaval arvul.

Kõige suurem kadu ootab Kohtla-Järvet, kus veel sajandivahetusel elas 48 800 elanikku, aga aastaks 2040 on neid ligi 44% vähem. Neljakümne protsendi ringis rahvastikust kaotavad Võru ja Viljandi. Sillamäe ja Rakvere võivad olla ligikaudu samas suurusjärgus.

Kui statistikud külvavad pigem pessimismi, siis enamikus omavalitsustes voogavad optimismihoovused. Maaleht palus linnapeadel prognoosida tulevikku ja kirjeldada oma linna aastail 2030 ja 2040 (tuues ära prognoositava rahvaarvu mõlemal aastal, suuremad mured, aga ka tähtsaima n-ö tõmbenumbri, mille järgi linna siis teatakse-tuntakse. Rohketes vastustes maaliti pilt kui laulusalmist “elu on sinuga suur lilleaed”. Mõnigi omavalitsusjuht tunnistas: meid pole ametisse võetud pessimismi levitamiseks, vaid optimismi kasvatamiseks.