Kolme lapse ema: 10 olulist põhjust, miks ma ostlen e-toidupoes ja vaid korra nädalas
See on meie pere elu päris tõsiselt muutnud ja kõik, kes mind tunnevad (või mu blogi loevad), on kuulnud mind elevusest pasundamas, kui suurepärane on e-toidupood. Ja ma ei saa sinna mitte midagi parata – nii palju on minu jaoks neid hästi suuri eeliseid ja väga mõjuvaid põhjuseid, miks tõsta oma jalga pärispoodi äärmisel juhul harva ja parimal juhul üldse mitte.
Just käisime millalgi mõni nädal tagasi olude sunnil poes. Riiulite vahel jalutamine ja spontaanselt asjade korvi ladumine kujunes meie kõigi jaoks äärmiselt stressirohkeks. Kusjuures tasub arvesse võtta, et meie tüdrukutega on superlihtne poes käia – nad ei nõua midagi, ei virise, ei kao ära. Viga on lihtsalt meis, täiskasvanutes. Me ei oska enam poes käia!
Fotol (vt üleval) on üks suvine toidukulleri toodud ostukorv. Pildilt vaatan igatsusega kiloga müügil olnud kirsstomateid (neid pole poes ammu pakutud) ja võdistan õlgu vahukommide peale. Ostsime neid “titegrupi” (veits on uskumatu, et “tited” juba kuuesed on) suvisele kokkutulekule kaasa, et lapsed saaksid grillida. Olid ootuspäraselt võikad ja sattusid natukene lastele ka juustesse, aga “tittedel” oli lõbus ja… suvel vist võib.
Panin täna kirja kümme kõige olulisemat kord nädalas (e-)poodlemise nüanssi, mida olen ammu tahtnud jagada. Kindlasti on võimalik leida vastuargumente – kes tahab poes vilju valida-näppida-võrrelda, säilivusaegu valida, tooteid ise käes hoida, oma silmaga näha jne.
Kuni mu toit on värske ja tarbitav, olen ma üsna vähepretensioonikas klient. Mulle on oluline, et viljad oleksid küpsed, värsked ja kvaliteetsed, kuid kui pakend on lömmis või säilivusaeg lühike, olen pigem rõõmus, et kord juba toodetud (ja võib-olla muidu raisku minev) kaup minu koju jõuab ja tarbitud saab.
Mul ei ole jaksu, et poes pirne või juustukerasid peos veeretada – olen liiga laisk ja teen oma ajaga pigem muud. Kui mul aga e-poe võimalust ei oleks (nagu, nõme nentida, enamusel eestlastest), kehtiks enamus kogemustest-tõdemustest siiski – kõige olulisem muudatus on siiski harvem ja kaalutletult tarbimine. Aga vähem loba, pikem samm – siin on minu kümme põhjust, miks ostelda harvem ja võimalusel e-poest:
Sooduspakkumistest õhtusöögiideed
Et e-toidupoes on eraldi soodustoodete kategooria, alustan iga “poetiiru” sealt. Kuna õhtusöögiideid genereerides mõtlen esmalt alati põhikomponendist, võtangi esimesena ette soodushinnaga lihad-kalad. Kui igaks toidukorraks on sooduspakkumiste seast põhikomponendid ostukorvi rivvi laotud, hakkan neile e-poe otsingulahtri kaudu täiendavaid koostisosi lisama, et valitud lihast-kalast terviklik roog kokku tuleks.
Sooduskategooriast on abi ka kauasäilivate varude soetamisel. Kui või, kohvioad, kvaliteetõlid, meil tihti kasutusel olevad kuivained või sügavkülmutatud tooted märkimisväärse soodusega on, võtan ka neid lisaks. Kui niikuinii tarbime, on arukas seda teha oluliselt odavamalt!
Vähem ootamatuid üllatusi
Kord nädalas osteldes on lihtsam veenduda, et söögitegemise ajal kappe avades ei selguks, et midagi ostmata on jäänud. Kui kõik koostisosad ja kogused on riburada silma all, on tänu selgele ülevaatele üsna kindel, et täiendavaid ootamatuid poeskäike nädala sees teha ei tule.
Kui e-toidupoodide teenus veel sinu kodukanti laienenud ei ole, kehtib see eelis ka kord nädalas nimekirjaga ostlemise puhul. Kui kogused on ostukärus koos, on lihtne arvestada kui mitu rooga ostetust kokku tuleb ja hinnata, mitmeks päevaks sellest jaguma peab. Igapäevaselt poes käies on hoopis suurem oht üle tarbida või mõne roa jaoks vajalikke komponente ostmata unustada.
Sama raha eest rohkem?!
Paljud e-poes müügil olevad puu- ja köögiviljad on kaaluarvestuse asemel müügil tükikaupa, sest nii on loogilisem ja lihtsam. Näiteks lillkapsas, banaanid, suvikõrvitsad, mangod… Hind on paika pandud vilja umbkaudse eeldatava kaalu järgi, kuid tihti juhtub, et toodete tegelik kogukaal on teine. Kui arvestatud kaalust väiksem, kannab e-pood sulle ülemakstud summa tagasi. Tihti juhtub aga, et tellitud vilju on arvestatust rohkem ja niipidi on võit sinu kasuks – juurde maksma ei pea ning kilohind on selle võrra märkimisväärselt soodsam. Äge, kas pole?
Märkimisväärne rahaline kokkuhoid
Sestsaati kui e-poe teenusele üle läksime ja ainult ühe korra nädalas ostlema hakkasime, on meie pere igakuine toidueelarve oluliselt kahanenud. Kui praegu kohe kolmeaastaseks saav Virsik veel beebi oli ja meiega sama toitu ei söönud, seadsime endale kuu toidueelarveks 400 eurot ja loobusime sellest algatusest üsna kiirelt, sest erinevates poodides pea igapäevaselt osteldes jäi seatud summast alati väheks.
Nüüd, kui toita on neli näljast suud ja lisandunud on veel viieski pereliige, tuleme 400 euroga kuus täiesti vabalt toime, kusjuures ei ole me oma harjumustes säästmise nimel ainsamatki teadlikku muudatust teinud. Peale kord nädalas ostlemise!
Oluline ajasääst
Tihti kuulen inimesi kurtmas, et tööpäeva järel lapsi lasteaiast-trennidest koju tuues ja siis rampväsinuna koduuksest sisse astudes on võimatu suuta igal õhtul kodus süüa teha. Sageli paistab see nii olevat just sellepärast, et olles pärast tööd veel poes näljasena õhtusöögiideid genereerinud, järjekorras seisnud ja lõpuks poekottidega koju jõudnud, on kell juba masendavalt palju ning igasugune soov ja jaks veel köögis askeldada on viimseni otsas.
Kui poeskäike ei planeeri, saab toidu e-poest tihti tellida juba samaks õhtuks, näiteks kodus lapse lõunaune või tööl lõunapausi ajal, selleks kodunt või kontorist sammugi kaugemale astumata.
Sellest veel etem on muidugi kord nädalas ostlemine – mina soovitan ostelda e-poes, kuid ka harilikke poeskäike harvendades ja ette planeerides on ajasääst tohutu. Kiiremateks (näiteks trenni-) päevadeks saab planeerida väiksema ajakuluga õhtusöögid, kasvõi midagi juba ette koorides-hakkides-valmistades.
Ükskõik mil määral ette planeerimine on võrreldes igapäevaste poeskäikudega igatahes märkimisväärne ajasääst.
Lisaks: iga kodune lapsevanem teab hästi kergendustunnet, kui teine lapsevanem pärast pikka eemaloldud tööpäeva uksest sisse astub. Mida rutem see hetk kätte jõuab, seda parem – ei ole vaja, et väärtuslik aeg poesabas kaduma läheks.
Vähem stressi
Meie jaoks on kaootiliste poeskäikude ühele e-poeskäigule nädalas taandamine lisaks raha ning aja säästmisele tähendanud ka oluliselt rahulikumat ja stressivabamat argielu. Kõik me ju teame kui ärritavaks võib argine “mis me täna süüa teeme?” mõnikord kujuneda. Need päevad, kui keegi ei tea, mida süüa teha, ühtegi head ideed pähe ei tule, kõigi retseptide puhul tundub, et alles me ju sõime seda, miski justkui isutaks, aga ei tea, mis… Kõlab tuttavalt?
Kui õhtusöögi valmimise dikteerib kapis olemasolev toidukraam, jääb igasugune nuputamine ära. Minu jaoks tundub päevapealt ära jagatud nädalamenüü koostamine liigse pidulikkusena, mistõttu lasen sooduspakkumistel end inspireerida ja otsustan selle järgi, mis meile järgmisel nädalal maitseb.
Peamine on, et ka kõige laisemal ja tüütumal õhtul pliidi äärde sammudes tean, et ei pea pead vaevama ja saan lihtsalt toidu valmis visata. Millise täpselt, sõltub sellest, mille järgi parasjagu isutab. Tänu sellele teadmisele on olemata ka suur osa meid varem vaevanud stressist.
Vähem raiskuläinud toitu
“Ebaeetiline on toidu prügikasti viskamine maal, kus 17,5% elanikkonnast elab suhtelises vaesuses ja 10%-il ei ole piisavalt sissetulekut, et osta endale igapäevast toitu.“ Tsitaat Toidupanga kodulehelt.
Euroopas viskame ära pea poole kogu toodetud toidukraamist ja ehkki Eesti kodumajapidamised ei ole selle probleemi kõige suurem valukoht, ei loobi mõistlik tarbija toitu ka sellele vaatamata prügikasti.
Päris 100% prii ei ole meie leibkond sellest patust ka täna, kuid fakt on see, et kord nädalas osteldes on oht üle tarbida kordades-kordades-kordades väiksem. Ostad ainult seda, mida vaja on ja sööd enne uue nädala toidutellimust/poeskäiku kapi tühjaks. Mõistlik, kas pole?
Parima toote valimine
Pärispoes endale sobivaima tooteni jõudmiseks peab läbima paraja kadalipu. Kõigepealt tuleb veenduda, et toote hind on taskukohane. Siis vaadata, et selle kvaliteet oleks määratud hinnaga kooskõlas – jälgida koostisosade nimekirja, päritolu, puhtust jne. Seejärel uurida, missuguse koguse juures kilohind kõige mõistlikum on. Ja siis korrata kogu seda protsessi poes iga riiuli juures iga vajamineva toote puhul. Viitsid? Mina ei viitsi.
Mul tekib ainuüksi sellest mõttest stress, et peaksin poes iga sojakastmepudeli pealt etikette edasi-tagasi lugema ja võrdlema hakkama. Sellel sojakastmel on glükoosi-fruktoosisiirup kirjas, sellel ka, oot, mitmendana ta eelmise pudeli koostisosade nimekirjas oli, ahnii, sellel pole üldse…
E-poes on see asi lihtsamast lihtsam. Toote pisipildi juures on toote hind ja kilohind. Sellele klikkides hüppab lahti väike hüpikaken, kus kogu info ilusti reas. Kui see ei sobi, klikin kinni ja võrdlen järgmisega. Kui leian parima, klikin sobiva koguse endale ostukorvi. Klikk-klikk-klikk. Jube mugav.
Kui e-toidupoe kullerid sinu kodutänavat veel ei tunnista, saad e-poe otsingumootori ja ostukorvi siiski enda kasuks tööle panna. Kaupade hinnad ja sooduspakkumised on füüsilises kaupluses ja e-poes samad, mistõttu võid tooteid valida ja nimekirja koostada e-poes, nimekirjast näiteks nutitelefoniga ekraanitõmmise teha ja sellega poodi suunduda. Lihtsam on nii kohe päris kindlasti!
Tasuta raha?!
Enne kord nädalas ostlemise režiimile üle minemist ja e-poest tellima hakkamist käisime paljudes erinevates poodides. Kui jalgsi ja kodu lähedal, siis Maximas, kui suuremaid oste tegemas, siis Selveris, vahel Rimis. Kui pärast-tööd-poesutsakaid tehes, siis seal, kuhu tähtede seis parasjagu juhatas. Oleme küll kõigi nende poekettide püsikliendid ja olime boonussüsteemide üle ka seni rõõmustanud, kuid märkimisväärset kasu me neist ei lõiganud.
Kui e-poest tellima harjudes paratamatult kogu raha vaid ühteainsasse poodi “viisin”, ootas mind esimest korda füüsilisse poodi minnes ees suur üllatus. Mu Säästukaardile oli kogunenud peaaegu sada “tasuta” euroraha! Kuna e-poes boonuspunktidega (vist?) maksta ei saa, ei olnud ma sellest teadlik ega oleks osanud aimatagi, et vaid ühe kindla keti juures osteldes nii märkimisväärse summa boonust teenin. Jällegi – kehtib ka väljaspool e-poodide piirkondi füüsilises poes osteldes. Käi ühes kindlas poes ja planeeri nii, et ostled vaid korra nädalas.
Keskkonnasäästlik alternatiiv?
Oluline on silmas pidada, et ehkki ka see olukord jõudsasti paraneb, saad e-poest ostes kaasa üsna arutu koguse kilekotte. Kui oled keegi, kes ka ise poes käies kilekoti ostab, pole selle üle mõtet nuriseda. Õnneks on paljud pakendajad mõistlikud inimesed ja topivad viljad ühte kotti kokku. Kui aga alati oma “taaraga” poes käid, tea, et selline miinus e-poe teenusega kaasneb. Meie kasutame kilekotid prügikottideks ja kui tulevad paberkotid, lähevad need kompostikasti. Päris ilma oleks muidugi oluliselt etem!
Paljuräägitud kilekotiteemale lisaks tasub arvesse võtta ka transpordile kuluvaid ressursse. Palju on uuritud e-poenduse mõju keskkonnale ja tihti leitud, et e-poes ostlemisel on meie liigtarbimise all kannatavale koduplaneedile positiivne mõju. Tegelikult ei ole sellest ilmselt eriti abi, kui muidugi poodiminekule kulunud aja hoopis kinno, spordiklubisse või restorani sõites veedame. Hea, et me, inimesed, kodus diivanilt WC-sse ja kööki autoga ei sõida…
Aga tõsi see teoorias siiski on, et kui mitmetesse majapidamistesse veab kauba üksainus auto, on olukord kahtlemata etem sellest, et kõik need inimesed ise autoga poodi ja tagasi sõidaksid. Seljakotiga poes käimine, mis kõigist transpordiviisidest ilma igasuguse kahtluseta kõige “rohelisem” on, ei ole minu jaoks alternatiiv – eriti kui ostlen kord nädalas väga palju korraga ja tean, et sel viisil märkimisväärselt vähem tarbin. Kõige suurem keskkonnasääst on niisiis ikkagi see, kui ostled harva ja kaalutletult. Ei sõida iga päev poodi ega kuluta oma tarbimiskäitumisega kaudselt poe lahtiolekule kuluvaid ressursse, ei soorita poes ebaolulisi emotsioonioste (mis on oluline mitte ainult koduplaneedi, vaid ka sinu isikliku heaolu seisukohalt – nii tarbid vähem rämpsu!), ostad täpselt nii palju kui nädalaks vaja ja kui puudu jääb, ei lähe poodi, vaid sööd seda, mida kodus on.
Kui tahad ka oma isiklikke tarbimisharjumusi ja häid nippe teistega jagada, veel uusi nõuandeid kõrva taha panna ja erinevatest säästmise ja majandamisega seotud väljakutsetest osa võtta, tule ja liitu Facebookis grupiga Kogumispäevik. Ma võin siin ju targutada, aga sealse grupi liikmetel on veel sada ja üks ägedat nippi-trikki-ideed, mille peale me teiega siin võib-olla ei tulekski!
Allikas: pere- ja elustiiliblogi Meie Käopesa. Blogipostitus on valminud koostöös Swedbanki rahaasjade teabekeskuse ja Facebooki grupiga Kogumispäevik.
