„Praegu pole küll veel lõplikult teada nende väljalennutamise ajad, TTÜ100 puhul on seatud eesmärgiks tänavune aasta, tartlaste Estcube-2 aga tuleva aasta lõpp või 2020 algus,” ütles Maalehele Eesti Tudengisatelliidi Sihtasutuse tegevjuht Kadri Bussov.

Sihtasutus asutati paari aasta eest, et toetada tulevaste kosmoseteadlaste, inseneride ja ettevõtjate väljakoolitamist ning võimaldada tudengitele ja õpilastele praktilisi kogemusi.

Bussovi kinnitusel algas Estcube-2 ehitamine 2016. aasta alguses, kontseptsiooni väljatöötamine veelgi varem ja sel suvel läheb satelliit juba testimisele. Kui Estcube-1 mõõtmed olid 10x10x10 cm ja see kaalus kilo ringis, siis nüüdne on 10x10x30 cm ja kaalub 3,4 kg.
Mida satelliidid kosmoses teevad?
Estcube-2 missiooni eesmärgiks on testida satelliidi orbiidi kõrguse langetamist plasma pidurdamise abil, elektrilise päikesepurje (E-sail) tehnoloogiat ja uudset satelliidi alamsüsteemi lahendust. Plasma piduri ja E-saili, mida koos nimetatakse ka Coulombi vastastikmõju tõukuriteks, testimiseks kerib satelliit välja 300 m pikkuse traadi. Selle traadi laadimisel tekib Maa orbiidil vastastikmõju plasma ja traadi vahel ning selle läbi alandatakse poole aastaga satelliidi kõrgus 700 kilomeetrilt 500 kilomeetrini. See eksperiment võimaldab ka sarnase satelliidi viimise Maa magnetvälja mõjust kaugemale, kus on võimalik testida E-sail tehnoloogiat päikesetuules liikumiseks.


Tallinna tehnikaülikooli tudengite satelliit meenutab väliskujult viie aasta eest ja siiani ümber Maa tiirlevat Estcube-1, on kuubik 10x10x10 cm ja kaalub 1,33 kg. TTÜ100 missioon on teostada Maa kaugseiret nähtava ja/või infrapunase valguse spektris maalähedaselt orbiidilt ja testida uusi kosmose sidelahendusi ning teaduseksperimendina mikroelektroonika tõrkekindluse katsetused.

Kadri Bussovi sõnul kuulub Estcube-2 ettevõtmise tuumikusse 30–40 inimest, enamik neist füüsikatudengid, kuid rohkesti on ka informaatikatudengeid. Lisaks neile on vähemal määral satelliidiga seotud veel teist nii palju huvilisi. Mõlema satelliidiprojekti juures on kaasatud ka neis kõrgkoolides õppivaid välistudengeid.

Ent kingitus „Kosmosevabariik 100“ ei koosne üksnes tudengite satellidiprojektidest vaid sisaldab ka muid noortele suunatud tegevusi, sealhulgas koolinoortele. Nii on kavas mõlema satelliidi meeskondade poolt hakata koolides läbi viima amatöörraadiote ehitamise õpitubasid, et õpilased saaksid ka ise kosmonautika vallas kätt proovida.
ESTCube 2

Raadiod ehitatakse sellised, mis võimaldavad vastu võtta orbiidil tiirlevatelt satelliitidelt tulevaid signaale. Raadiote ehitamisel aitab kaasa raadioamatööride ühing, mille liikmed on oma nõuga osalenud Eesti satelliidiprogrammides alates ESTCube-1 idee tekkimisest 2008. aastal.

„Praegu valmistame selleks materjale ette ja ehk kevadel hakkab juhendajate tegevus koolides ja huviringides peale,” selgitas Bussov.

„Kosmosevabariik 100“ kingituse üks tükike on aga juba valmis ja kenasti pakitud. Nimelt valiti Eesti rahva abil välja Kosmoselaul, mis satelliitide pardale salvestatuna kosmoseruumi tõuseb. Valituks osutus Peep Sarapiku kaunis lugu „Ta lendab mesipuu poole“, mis salvestati XII noorte laulupeol ühendkooride esituses.



Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid