Lihttööliste vajadus põllumajanduses ja toiduainetetööstuses väheneb, nõudlus spetsialistide järele kasvab

Kuigi põllumajanduse ja toiduainetööstuse erialade lõpetajaid on tuleviku tööjõuvajaduse katmiseks piisavalt, ei asu suur osa neist valdkonna ettevõtetesse tööle. Ettevõtjad kurdavad töökäte nappust, selgub uuringust.

Ühe uuringu autori, OSKA vanemanalüütiku Siim Kruselli sõnul katab põllumajanduse ja toiduainetööstuse erialade lõpetajate arv tuleviku tööjõuvajaduse.

„Mitu korda tööjõuvajadusest enam koolitatakse pagar-kondiitreid ning aednikke, kuid ometi tunnetavad ettevõtjad töötajate puudust. Paljud lõpetajad töötavad edasi muudel elualadel ning panustavad põllumajandusse või toiduainetööstusesse kõrvaltegevusena," selgitas Krusell.

HÕIVE VÄHENEB JÄRGMISEL KÜMNENDIL MÕÕDUKALT

• Väheneb oskustöötajate ning suureneb spetsialistide ametikohtade arv.
• Toiduainetööstusesse on praegusega võrreldes juurde vaja tehnolooge, tootearendajaid ning kvaliteedijuhte, kuid ka tööstusinsenere, hooldustehnikuid ning mehhatroonikuid.
• Seadistajad, operaatorid ning töötlejad moodustavad ka tulevikus olulise osa toiduainetööstuse hõivest, kuigi ametikohtade arv mõnevõrra väheneb.
• Põllumajanduses ja kalanduses kasvab taimekasvatusspetsialistide, mõnevõrra ka loomakasvatus- ning vesiviljelusspetsialistide arv.
• Loomaarstide ning tootmistehnika inseneride hõive kasvab.
• Väheneb lihtsamat oskustööd tegevate taime- ja loomakasvatajate vajadus.

Tehnoloogilised uuendused tingivad olemasolevate töötajate pideva enesetäiendamise vajaduse. Senisest enam on töötajatel vaja oskusi, mis võimaldavad ettevõtete tegevust uuele tasemele tõsta, nt tootearendus-, müügi- ja turundusoskused ning ka uue tehnika kasutusele võtmise ja hooldamisega seotud oskused.

OSKA uuringus analüüsiti, milline on põllumajanduse ja toiduainetööstuse tööjõu- ja oskuste vajadus aastaks 2024 ning kuidas peaks sellele vastamiseks muutma erialast õpet kutse- ja kõrghariduses ning täienduskoolitust.

TULEVIKU TÖÖJÕUVAJADUSE KATTEKS TULEB KOOLITADA JUHTE JA SPETSIALISTE

• Oskustöötajate koolitus on tuleviku tööjõuvajaduse katmiseks samuti piisav, v.a pagarite, kondiitrite ning aednike põhikutsealadel, kus erialast väljaõpet pakutakse rohkem kui tööturul vaja.
• Ettevõtjad kurdavad aga töökäte nappust, sest erialasele tööle läheb väike osa pagarite, kondiitrite ja aianduse lõpetajatest.
• Kutsehariduses õpib valdkonna erialadel palju täiskasvanuid, kellest suur hulk töötab põhikohaga teistel elualadel ning panustabpõllumajandusse või toiduainetööstusesse kõrvaltegevusena.
• Õpinguid alustavate noorte arvu vähenemine seab põllumajanduse ning toiduainetööstuse ettevõtted olukorda, kus nad peavad üha rohkem otsima uut tööjõudu mujalt kui kooli lõpetavate noorte seast.

Tööjõu- ja oskuste prognoosisüsteem OSKA koostab aastaks 2020 kõigil elualadel Eesti tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoosid ning võrdleb neid pakutava koolitusega.

OSKA uuringute koostamist korraldab SA Kutsekoda ning rahastab Euroopa Liit Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.