HOMSES MAALEHES | Rein Taagepera: eestlased on nii haritud, et ei taha enam lihtsamaid töid teha
Sel kuul oma 85. sünnipäeva tähistav professor Rein Taagepera rääkis Maalehele, et kui kuuleb eesti lapsi Eestis omavahel inglise keelt rääkimas, tundub talle, justkui terve Eesti oleks muutunud Välis-Eestiks.
On tajutav, et sisserändajaid paljud eestlased näha ei taha, küll aga tooksid neid hea meelega Eestisse ettevõtjad, kel on töökäsi vaja.
Ettevõtjad on ka osa rahvast, mõnes teises kontekstis meeldib meile neid nimetada tööandjateks. Ma näen, et ka Californias on haiglatöötajad peamiselt filipiinod jne.
Eestlased on nii haritud, et varsti enam ei taha nad lihtsamaid töid teha. Kui rahvaarv langeb, siis on see väga raske protsess selleta, et tooksime inimesi juurde mujalt. Ma ei tea, et ükski riik oleks suutnud oma rahvaarvu põhjalikult langetada, ilma et see oleks sisserännet kaasa toonud. Ja kas me tahame seda või mitte? Jah, mina ka ei taha sisserändu. Aga kui üks maa ise lapsi ei saa, siis kannavad selle eest hoolt mujal sündinud lapsed.
Maailmas tervikuna inimesi puudu ei ole, aga just nimelt meie piirkonnas, Ida-Euroopas on Eestiga sarnane olukord või veelgi karmim. Lätis on inimestest tühjenemise protsess kiirem kui Eestis. Kas peaksime vaatama Lätit kui mudelit, mis Eestis varsti juhtuma hakkab?
Jah, Läti on tühjenenud kiiremini kui Eesti, aga mis rõõmu meil sellest on, et nemad lähevad torust alla enne meid? Ma soovitaks nendel maadel, kus on sündimuse ülejääk, seda kõvasti kahandada, sest maailmas on inimesi liiga palju. Aga nendes maades, kus on puudujääk, see ka arengule kaasa ei aita.
Kas te tunnete, et eesti keel tõrjutakse kõrvale?
Mulle löödi nagu puuga pähe möödunud aastal lõbusõidulaeval Emajõel. Kaks last rääkisid omavahel eesti keeles, siis aga hakkasid näppima nutitelefoni ja rääkisid edasi inglise keeles. Kuni ema ütles, et räägi ometi eesti keeles, aga poiss vastas: “Miks?”. See oli nii tüüpiline pagulaseestlaste olukord 60 aastat tagasi. Mulle tundus, et terve Eesti on muutunud Välis-Eestiks.
Pikka intervjuud professor Rein Taageperaga saad lugeda homsest Maalehest.
