Uus seadus toob elukoha registreerimisel muutusi, kuid kahte ametlikku elukohta siiski määrata ei saa

2019. aasta algusest hakkab kehtima uus rahvastikuregistri seadus. Seal nähakse ette võimalus, et registrisse kantakse lisaks põhielukohale üks või ka mitu lisa-aadressi.

See siiski ei tähenda, et inimesel oleks ametlikult mitu elukohta, vaid neid jääb ikkagi üks. Lisa-aadresside registreerimist ei saa ka kohustuslikuks teha, sest paljudel inimestel on ikkagi üks reaalne elukoht.

Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna juhataja Enel Pungase sõnul on kahe ametliku elukoha määramise küsimust küll arutatud, kuid lõpuks põrkub see tõigale, et valimisõigus on inimesel ikkagi ainult ühes kohas. Isegi kui võimaldada elanikul osa oma üksikisiku tulumaksu suunata teise linna või valda, tekib kohe küsimus, et valijana ei saaks ta seal osaleda otsustamise juures, kuidas seda maksuraha kulutatakse.

Seega on Eestis inimesed nii praegu kui ka ilmselt nähtavas tulevikus sunnitud tegema valiku ja registreerima end ühes põhielukohas, ehkki teine paik võib olla talle sama südamelähedane.