Väsimatu mesilaste eest võitleja Aleksander Kilk teenetemärgist: seda ma ei oodanud!
Valgetähe V klassi teenetemärgi pävis Tallinna TTÜ tehnikadoktor ja õppejõud Aleksander Kilk, kes on olnud alatest 1996st aastast Eesti Mesinike Liidu juhatuse esimees ning väsimatu mesilindude eestkõneleja.
„Seda ma ei oodanud,“ üllatus Aleksander Kilk, kuuldes, et on pälvinud Valgetähe V klassi teenetmärgi. End veidi kogunud, arvas Kilk, et see on tunnustus kogu mesindusvaldkonnale, sest ühiskonna teadlikkus on tervikuna tõusnud ning ajakirjandus peab mesilastega seotud samuti oluliseks.
Kolleegid on Kilgist rääkides palju ohtrasõnalisemad.
„Kohutavalt tark inimene, pea lõikab nagu koorelahutaja, tal on lihtsalt fenomenaalne mälu,“ ütleb Eesti Mesinike Liidu tegevjuht Marianne Rosenfeld sekunditki mõtlemata Aleksander Kilgi iseloomustamiseks.
„Sa võid anda talle rahva ees enne ette hoiatamata mikrofoni ja ta kohe räägib teema kohta täpseid fakte välja tuues. Ma pole sellist inimest näinud, kellel oleks nii hea mälu!“
Mõne aasta eest tunnustasid kaasmesinikud Aleksander Kilki Eesti Mesinike Liidu auliikme nimetusega, et väärikalt esile tõsta mesinduse arengusse antud panust nii koolitaja kui valdkonna eest seisjana.
Eelmise aasta suvel kerkinud mesilaste ja taimekaitsevahendite arutelus hoidis Aleksander Kilk tasakaalukat joont, selgitades kannatlikult kõigile huvilistele teema pahupooli, süüdistamata aga sealjuures kedagi. Tasakaalukas ja rahulik suhtlemisviis on Kilki tundvate inimeste kinnitusel üks talle iseloomulikumaid omadusi — oma arvamusegi ütleb ta välja alles siis, kui on selle läbi mõelnud.
Kilk on alati mesindusest rääkides rõhutanud, et üks asi on see, mida
suudab seadusandlus koostöös erinevate ametkondade ja ministeeriumidega mesilaste heaks teha. Teine võimalus on viia mesilaste probleem kõigi inimeste teadvusesse, nii-et ühiskond oskaks laiemalt neid väikseid töökaid sumisejaid märgata ja väärtustada.
“Kui iga inimene mõtleks, et need on minu mesilased, ma pean loodust hoidma, et neil läheks hästi, oleme oma eesmärgi saavutanud. On oluline, et see mõtteviis süveneks, sest kui mesilastel läheb halvasti, võib hakata ka inimesel halvasti minema.” on ta öelnud Tallinna TV uudistesaates.
Arvestades, et suvel lendab Eestis 2,5 miljardit mesilast ehk iga inimese kohta umbes 2000 mesilast, siis peaks ju igaühel olema kerge leida mõned mesilased, kelle käekäigule kaasa elada.
