Töövõimereform – võitjaid kaotajatest rohkem. Hindamisel peab olema täpsem
Uue töövõime hindamise süsteemi järgi kaotavad rahaliselt need umbes 3000 inimest, kellel oli varem püsiv töövõimetus ja nad said ka pensioni, aga nüüdne hindamine loeb nende töövõime piisavaks ning kaotab õigus saada töövõimetoetust.
Eesti Töötukassa juhatuse liige Pille Liimal märgib veidi rohkem kui aasta käigus olnud uutel põhimõtetel korraldatava töövõime hindamise süsteemist ülevaadet andes, et töövõimereformi tulemusel on kõige suuremad võitjad need umbes 10 000 inimest, kellele oli vana korra kohaselt määratud 10–30% suurune töövõime kaotus, kuid kes selle eest eraldi pensioni ei saanud. Nüüd aga hakkavad nad saama päevamäära järgi saama arvestatavat töövõimetoetust, mis keskmiselt moodustab paarsada eurot kuus.
Iga kolmas vaidlus töötukassa kahjuks
Et üldse töövõimetoetust saada, peab inimene kas töötama või võtma ennast töötukassasse tööotsijana arvele.
Töötukassa juhatuse esimees Meelis Paavel ütleb, et nüüdseks on töövõime hindamise süsteemi rakendamisega jõutud niikaugele, et otsuse saab hindamist taotlenud inimene kätte keskmiselt 19 päevaga. Kui otsuse tegemine võtab aga juba kuu või enamgi, on tavapäraselt põhjuseks see, et ta on varem elanud ja töötanud välismaal, erinevates riikides ning pärigute tegemine neisse võtab lihtsalt rohkem aega.
„Põhiliselt ollaksegi rahulolematud siis, kui peame esitama lisapäringuid ja protsess venib,” selgitab Paavel. „Väga suuri ootamatusi pole uue süsteemi rakendamise esimesel aastal töötukassal siiski tulnud üle elada. Nii saame edaspidi keskenduda meie põhitegevusele, ehk siis inimeste töö otsimisele ja nende tööle aitamisele."
Eelmise aasta töövõime hindamise otsuste peale laekus peaaegu 3000 vaiet (vaidlustati alla 6% ostustest), millest ⅔ puhul jäi esialgne otsus jõusse, kolmandikul juhtudest ehk umbes tuhande protesti korral tuli töötukassal esialgset otsut muuta.
Pille Liimal põhjendab seda sellega, et ajaks, kui inimene otsuse vaidlustas, oli sageli lisandunud uusi terviseandmeid, neid oli oluliselt täpsustatud ning selle tõttu muutus ka taotleja töövõime, mis tihtipeale muutus väiksemaks kui alguses hinnatud.
Sotsiaalministeeriumi asekantsler Janar Holm on seda meelt, et just vaidlusaluste hinnangute rohkusega tuleb edaspidi tegeleda. Kuigi arvuliselt polnud vaideid mullu oluliselt rohkem kui varasematel aastatel, tuleb Holmi hinnangul parandada infovahetust kõikide hinnagu andmise osapoolte vahel, kusjuures oluline roll on perearstil, kellele inimene, kes plaanib lasta oma töövõimet hinnata, peaks sellest juba aegsasti rääkima.
„Kõik ei ole paraku veel valmis patsientide delikaatseid terviseandmeid andmebaasi sisestama, näiteks psühhiaatrid kaitsevad neid kiivalt,” selgitab Holm. „Murekoht on ka tööandjate suhtumine. Nimelt ei ole tööandjad just ülemäära agarad osalise töövõimega inimesi palkama. Erinevate uuringute järgi ei ole seda valmis tegema 25–40% ettevõtetest.”
Samas märgib Janar Holm, et kokkuvõttes on töötukassa suutnud viimaste aastate suurima reformi siiski sujuvalt käivitada.
Toetusesaaja võib ka töötada
Osalise või üldse puuduva töövõimega inimese töötamist ja töise tulu teenimist lisaks toetusele keegi ei takista. Küll aga kehtib kord, et kui sissetulek kokku (töövõimetoetus + mõni muu toetus + töine tulu) jääb alla 1063 euro kuus, saab inimene selle kõik kätte. Kui summa läheb üle 1063 euro, siis iga seda ületav euro vähendab toetust 50 sendi võrra.
See puudutab Liimali sõnul iga kümnendat toetusesaajat. Toetuse maksmine lõpetatakse, kui inimene saab muud tulu kuus 1773 eurot või rohkem. Niisuguseid toetusesaajaid on 4% kõigist osalise töövõimega inimestest.
Töövõimetoetust sai 2017.aastal kokku 36 000 inimest. Igakuise töövõimetoetuse suurus oleneb inimese töise sissetuleku suurusest, aga keskmiselt sai osalise töövõimega inimene mullu 202 ja töövõime täieliku puudumisega inimene 354 eurot toetust kuus.
„Nende inimeste nüüdne töövõimetoetus on üldjuhul suurem kui oli varasem pension,” kinnitab Pille Liimal. „Kusjuures uue töövõime hindamise süsteemi plusspoolele võib kindlasti kanda ka asjaolu, et rohkem kui pooled osalise töövõimega inimestest töötavad (59%) ning rohkem kui 8000, kes eelmisel aastal asusid töötukassa kaudu tööd otsima, endale rakenduse ka leidsid.”
Eelmine aasta oli esimene n-ö täisaasta, kui mitmesuguste puuetega inimeste töövõime hindamisel kehtis uus süsteem, mis Liimali sõnul erineb põhimõtteliselt varasemast süsteemist. Kui varem andsid arstid patsiendile puude raskusastme ja selle tõsidusest lähtuvalt hindasid inimese rohkem või vähem töövõimetuks, siis alates 2016. aastast hinnatakse inimese töövõime suurust – füüsilise või vaimse puude korral määratakse, kui suures ulatuses isik on võimeline töötama.
Iga kolmas tööotsija on vaid osalise töövõimega
Eelmisel aastal esitati töövõime hindamiseks üle 52 000 taotluse, 85% hinnatud inimestest on vähenenud töövõimega, kusjuures 2016. aastaga võrreldes jäi väiksemaks nende inimeste hulk, kellel hinnagu kohaselt töövõime ei ole vähenenud. Tänavu prognoositakse, et tuleb hinnata kuni 50 000 inimese töövõimet.
Põhilised töövõime vähenemise põhjused on füüsilist ja vaimset laadi ning kui tegemist on inimesega, kel puudub töövõime, siis on tavaliselt põhjuseks nii vaimsed kui füüsilised puuded.
Töötukassa ülesanne on muuhulgas ka inimesi, kel pikaajaline haigus või puue, aidata võimetekohase töö leidmisel ja sellel tööl püõsimisel. Muide, Eesti Töötukassa kõigist klientidest oli 2017. aastal 9600 vähenenud töövõimega inimesed, st iga kolmandat töötukassa kaudu tööd ostsivat inimest. Prognoosi kohaselt nende arv üha suureneb ning käesoleva aasta lõpuks on juba sisuliselt iga teine töötukassa klient vaid osalise töövõimega. Pooled neist saavad tööle vähem kui aastaga.
Ametite poolest jagunevad töökohad umbes samamoodi kui tavaliste tööotsijate puhul, lihtsalt osalise töövõimega inimese puhul kulub töö leidmiseks mõnevõrra rohkem aega.
