Spetsialist: võimalus jäisesse vette vajunud autost eluga pääseda on kaduvväike, kuid siiski olemas

Autoga õhukesele jääle sõitmine on lollus, mille tulemused võivad olla vägagi traagilised, nagu näitas eilne juhtum Pärnumaal Munalaiu sadamas.

Merejääle suundunud auto näol oli Maalehele teadaolevalt tegemist kaubikuga, milles kabiinis istus kolm ja kongis viibis kolm inimest. Väidetavalt pääsesid välja viimased, üks neist on aga siiani leidmata. Surnuna tõid tuukrid uppunud autost välja kolm kabiinis olnud inimest.

On selge, et vette vajunud autost välja pääsemiseks on aeg enam kui limiteeritud. Uurisime Revali Merekooli spetsialistidelt, kui kiiresti ja mismoodi inimene tegutsema peaks, et uppuvast autost siiski eluga pääseda — võimalus selleks on väga väike, kuid siiski olemas.

Avamere-energeetika õppeharu juht Urmas Piir ning kvaliteedi- ja keskkonnajuht Ragnar Klaamas jagavad selgitusi punktide kaupa.

1. Esmalt tuleb sõidukiga läbi jää vajudes meeles pidada, et autost pääsemine on ainult autost pääsemine. Märjana jääl või auto katusel ei pea te samuti kaua vastu — alajahtumine on kiire tulema. Ainus lootus on telefon, mis märjana siiski tihti ei tööta. Seepärast katsuge jääteele minnes alati panna telefon veekindlasse kotti või sügavamale riidekihtide vahele.
2. Jääl sõites võiks olla riietus kihiline ja lukud nööbid kinni. Sulejope märgub mõne hetkega, seepärast on Windstopper-tüüpi riided paremad. Pakuvad tuulekaitset ja seeläbi ka sooja.
3. Igaks juhuks tasub taskusse panna jäänaasklid. Sest nii saate vajadusel ennast jää peale venitada.
4. Jalanõud peaksid olema võimalusel kõrge säärega, et need vees jalast ära ei tuleks. Sõrmed ja varbad kipuvad esimestena külmakahjustusi saama.
5. Autost tuleks püüda välja saada enne, kui see jää alla vajub. Paljud ettevaatlikud inimesed sõidavad jääl turvavöö lahti ning see on igati mõistlik.
6. Sõita autos küljeaknad lahti on küll külm, kuid see tagab võimaluse akna kaudu välja ronida, kui läheb kiireks. Elektriaknad suure tõenäosusega vee all ei tööta.
7. On autojuhte, kes sõidavad jääteel autouks pisut lahti. Selle eelis on võimalus, et kiiresti lahti lükatud uks võib pakkuda vajuvale autole ajutist tuge ja see ei vaju nii kiiresti läbi jää. Kuid kui avatud on ühe poole uksed või auto külili vee alla vajuda või end üldse ümber pöörata.
8. Kui auto on läbi jää vajumas, tuleks tegelda eelkõige enesepäästmisega. Lapsed ja vanurid kaasas on parem jääle mitte minna.
9. Kui teil ei õnnestunud enne vettevajumist autost välja ronida, siis arvestage, et külm vesi tekitab tõenäoliselt külmašoki. Isegi väike kogus vett, mis riiete krae vahelt kehani tungib, tekitab vajaduse äkiliselt sisse hingata. Tegemist on reflektoorse käitumisega ja seda ära hoida pole võimalik. Ainus asi, mis takistab teid kopse vett täis tõmbamast, on suu ja nina käega sulgemine. Kopsud õhku täis, suletud nina ja suuga on võimalik esimene külmalaine tagasi tõrjuda ja püüda veepinnale ujuda.
10. Veepinnale jõudmine on öisel ajal praktiliselt võimatu, sest ilma sukeldumismaskita on ülal olevat jääauku võimalik vaid ähmaselt ette kujutada. Tõenäoliselt ei ole jääaugus vaba vesi, vaid jäätükid, mille vahelt tuleb ennast pinnale suruda.
11. Kui inimesel on õnnestunud jääaugust pea välja saada, sõltub eelkõige tema riietuse tihedusest ja veekindlusest, kui palju on aega, et ta ennast jäänaaskleid kasutades kõhuli välja upitaks. Väga tugev inimene saab välja ka ilma abivahenditeta.
12. Kui olete autos vee all nii, et salongis pole vett, siis seisab ees keeruline ülesanne. Eriti siis, kui te pole üksi. Tõenäoliselt kaotab keegi närvid ja koostöö jääb ära. Koostöö all peame silmas seda, et kui aken purustada, peavad selleks hetkeks valmis olema kõik, sest vesi tungib sisse suure jõuga ja inimesel tekib seesama, eespool juba viidatud reflektoorne vajadus kohe sisse hingata. Kõik peavad hingama sügavalt sisse, katma suu ja nina käega ning olema valmis külmašokiks.
13. Klaasi purustamiseks sobiv abivahend võiks olla auto võtmerõnga küljes. Maksab mõned eurod. Juhul, kui seda ei ole, tuleb kasutada mõnd raskemat metallist eset. Näiteks noapead. Purustada tuleks küljeaken või -aknad.
14. Enne purustamist peab püüdma orienteeruda, kus on all ehk põhi ja kus on üleval ehk veepind. Külmašokiga kaasneb orientatsiooni kadumine, seega peate lihtsalt mäletama, milline aknaserv näitab suunda üles.
15. Kui salongi voolab vesi, võib riietes olev õhk tekitada ujuvuse, mis surub teid autosalongi lakke. Kiireim tee välja on lähim avatud aken. Selleks peate haarama ühe käega aknaraamist ja tõmbama ennast auto salongist välja. Kui avasid on ainult üks, võib tekkida olukord, kus paanikas inimesed ummistavad trügides aknaava. Hea õnne korral tekib autosse õhutasku, sellest on võimalik mõnekümne sekundi jooksul, enne kui kangestute, täiendada pinnale ujumiseks vajalikku õhutagavara.
16. Vee all on alati pime või äärmiselt piiratud nähtavus. Põgeneda saab ainult käsikaudu ja mälu järgi. Põgenemistee tuleb endale valmis mõelda.
17. Põgenema saab asuda alles siis kui rõhk autos on võrdne ümbritseva vee rõhuga. Kolme meetri sügavusel võib tekkida kõrvades valuaisting, mis suurendab šoki ohtu.
18. Peale vee salongi tungimist hakkab auto kiiremini vajuma. Ja võib pöörelda. Päevasel ajal saab ujuda heledamas suunas, kuid puhas jää võib olla petlik ega garanteeri jääs oleva augu leidmist.
19. Meie kopterisimulaatori (Revali merekoolis on õppeotstarbel kasutusel helikopteri päästesimulaator, mille peal õpetatakse muu hulgas ka vette kukkunud lennumasinast väljumist — toim) praktika on näidanud, et soojas vees vertikaalasendis suudavad inimesed ennast läbi avatud akna suhteliselt kiiresti pinnale tuua. Kahjuks ei ole see nii pöörleva simulaatori korral. Paanikasse sattunud treenitavad on pöörlemise ajal väljudes hakanud ujuma hoopis sügavamale. On ette tulnud juhtum, kus orientatsiooni kaotanud treenitav ei mäletanud, et oli juba kopterist lahkunud ja püüdis sinna läbi avatud akna aina tagasi minna. See kõik toimus veetemperatuuril 21° C juures.
20. Suurimaks ohuks jäisesse vette sattumisel ongi vee hingamiseteedesse tõmbamine, millele järgneb köharefleks ja uppumine. Hinge tuleb kinni pidada nii kaua kui võimalik.
21. Juba 15°C juures tekib 50 protsendil inimestel külmas vees hüperventilatsioon ehk kiirenenud pealiskaudne hingamine, mis võib lõppeda šokiga.
22. Kui olete saanud pea veest välja, tuleks püüda saada hingamine kontrolli alla, et oleks jõudu jääle ronida. Rahunege, sest veel on lootust!
23. Jääl tuleks püüda abi kutsuda ja võimalikult tihedalt (külg-külje kõrval) kaaskannatanutega koos tuulevarju otsida. Kui lahkute jääaugu juurest, eksite suure tõenäosusega.
24. Kui teil õnnestub sõber veest välja tuua ja ta vajab elustamist, siis puhastage (käega) suuõõs ja tehke kõigepealt viis elupäästvat suust suhu hingamist ning selle järel alustage südamemassaaži sagedusega 100 vajutust minutis. Iga 30 vajutuse järel oleks hea teha kaks korda suust suhu hingamist. Kui kaua? Kuni sõber tuleb elule või kuni te enam ei suuda.