Kõivu sõnul tasub sünteetiliste asovärvide suhtes küll väga ettevaatlik olla, aga kõiki toiduvärve ei maksa paaniliselt karta.

„Lisaks muule on ka see pool toiduainetetööstuses palju arenenud ja kahjulike sünteetiliste toiduvärvide kõrval on saada ka täiesti looduslikul toorainel baseeruvaid toiduvärve,“ juhatab ta värvilise toidu huvilisi otsingutele.

Millest siis sinimustvalget toitu teha? Valgega pole probleemi – väga hästi sobivad piim ja igasugused erinevad piimatooted. Ja kui jäädagi piimatoidu juurde, siis tuleb samast toorainest must ja valge tekitada värvides.

„Musta värvi looduslike toiduvärvide saamiseks kasutatakse näiteks seepia tinti ja sütt,“ teab Anneli Kõiv.

Looduslikku sinist toiduvärvi saadakse Kõivu sõnul söödavatest sinistest lilleõitest, näiteks rukkilillest, kassinaerisest.

„Lillakamat tooni sinise toidu saab tuunida mustikaid, samuti keedetud punase peakapsa mahla lisades,“ selgitab Anneli Kõiv ning lisab, et loomulikult ei ole looduslikud värvid nii erksad kui sünteetilised, aga nende suureks plussiks on see, et nad ei kujuta endast tervisele mingit ohtu.
TOIDU VÄRVIMINE
Toiduvärve kasutatakse kõige enam kondiitritoodetes, maiustustes, karastusjookides, aga ka jogurtis ja jäätises. Osadel inimestel võib esineda talumatust mõne sünteetilise, sh asotoiduvärvi suhtes. Kui toode on väga eredavärviline, siis on selles tõenäoliselt kasutatud asotoiduvärve.


Asotoiduvärvid:


  • E 102 Tartrasiin
  • E 110 Päikeseloojangukollane
  • E 122 Asorubiin
  • E 123 Amarant
  • E 124 Erkpunane 4R
  • E 129 Võlupunane AC
  • E 151 Briljantmust BN
  • E 154 Pruun FK
  • E 155 Pruun HT
  • E 180 Litoolrubiin BK

Allikas: toitumine.ee