Eestis võetakse pangaautomaatidest üha suuremaid summasid, ka käibeloleva sularaha hulk on tunduvalt kasvanud
Võrreldes 2000. aastaga on sularaha roll ühiskonnas tuntavalt vähenenud. Kui toona sai sissetuleku (töötasu ja pensioni) ainult sularahas 30% siis nüüd 4% Eesti elanikest. Igapäevaostude eest tasus 2000. aastal sularahas umbes 68% elanikest, samas kui nüüd kasutab igapäevaostudeks sularaha vaid ligikaudu 11% elanikest.
Samas ei ole Eesti Panga teatel viimase viie aasta jooksul sularaha osakaal võrreldes pangakaardi kasutamisega märgatavalt muutunud — sarnaselt teiste tippude Hollandi ja Soomega, on kaardimakse meil poole levinum kui Euroopa lõunapoolsetes riikides.
Seevastu on sularahaautomaatidest väljavõetavad rahasummad ning käibeloleva sularaha hulk igal aastal kasvanud. Miks?
„Automaatidest väljavõetavate keskmiste summade kasvu üheks põhjuseks on väga kiire majanduse areng,” teatab Eesti Panga sularaha- ja taristuosakonna juhataja Rait Roosive. “Samuti on pangaautomaatide ja -kontorite võrku optimeeritud, mis tähendab, et üks automaat on tänapäeval keskmiselt natuke kaugemal kui oli 6-7 aastat tagasi. Suurema summa väljavõtmisega inimesed optimeerivad oma liikumist pangaautomaadi juurde.”
Alates euro kasutuselevõtust 2011. aastal on Eesti Panga kaudu ringlusesse lastud sularaha väärtus enam kui kahekordistunud. Kui esimesel euro kasutuselevõtu aastal emiteeriti Eestis 615 miljoni euro väärtuses sularaha, siis järgnevate aastate jooksul on sellele lisandunud aasta kohta ligikaudu keskmiselt 140 miljoni euro väärtuses sularaha.
