Kas poodide lühem lahtiolekuaeg vähendaks müüjate puudust?

Müüjate puudus süveneb iga aastaga, samas on meil erinevalt Kesk-Euroopast poed tunduvalt kauem lahti. Mida arvavad eksperdid sellest, kui meil oleksid poed lühemalt avatud ja kas see leevendaks müüjate vajadust?

„Kui ükski kaubanduskeskus ei ole pärast 20 lahti, siis ei muutu mitte midagi, igal keskusel on oma kliendibaas ja inimesed käivad lihtsalt varem poes ära. Inimene harjub iga asjaga ära ja selle poolest erinebki loomadest,” arvas Ülemiste keskuse direktor Guido Pärnits. „See tõmbaks pingeid maha paljudelt müüjatelt, kes kl 23 istuvad toidupoe kassas ja ütlevad mulle, et ajage seda asja kõvema häälega, muidu me tunneme ennast orjadena.”

Kuna kaupmehed ei paista jõudvat omavahel kokkuleppele poodide varasema sulgemise osas, saaks see tõenäoliselt teoks vaid riigipoolse reguleerimise tulemusel. Coop Eesti juhatuse esimees Jaanus Vihand on väga selle vastu. „Meie ühiskond ei ole enam õnneks plaanimajanduses, mille rakendamine on igal ajal ja igas riigis viinud ühesuguste (negatiivsete) tulemusteni. Seepärast olen ma igasuguste kunstlike piirangute väga suur vastane ja toetan alati vaba turgu, mis ise asjad paika paneb,” ütles Vihand.

„Kaupluste lühem lahtiolekuaeg oleks matemaatiliselt väga õige ja loogiline, aga kui vaadata eluliselt, mis juhtub, kui sulgemsime igapäevaselt õhtuti poed varem, siis neile inimestele, kelle tööpäev lõpeb pärast toidukaupluse sulgemist, loob see halvema olukorra,” arutles Maxima Eesti kaubandusdirektor Marko Põder. Kaupluste varasema sulgemise korral peaks muutuma kogu elamise loogika ühiskonnas tervikuna, nii et inimesed saaksid oma vajadused toidu kättesaadavuse mõttes rahuldatud.

Toidupoodides on kaks levinud tipptundi – päeval 12 ajal, kui käiakse lõunasööki ostmas ja pärast tööd kell 17-19. Seejärel hakkab kliendivoog raugema. Kõik kaupmehed on kalkuleerinud oma kulud-tulud. Kui pood on kella 22ni avatud, siis seal liigub selline mass inimesi, et see on majanduslikult mõttekas.

Kui seni on enamus ketipoode olnud avatud kõigil päevadel aastas, siis tänavu 1. jaanuaril ei teinud mõned uksi lahti. „Sulgesime üle Eesti kõik Maxima kauplused selleks, et meie töötajad saaksid kodus perega olla. Seda otsust toetas ka ostuanalüüs, mis näitab, et märgitud kuupäeval on kaupluste külastamine pigem tagasihoidlik,” selgitas Põder.

„Kui kaupluste varasem sulgemine oleks kasulik, siis oleksid kaupmehed seda juba teinud,” ütles Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja. Tema hinnangul võib poodide lahtiolekuaja piiramine vähendada vajadust müüjate järele ja see pigem langetab müüjate palku, kuna vajadus töötajate järele väheneb ning firmadel on kergem töötajaid leida ja nendega läbirääkimisi pidada.

„Et Eestis on kauplused avatud nii pika aja vältel näitab, et see on kõigi osapoolte jaoks majanduslikult kasulik,” märkis SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor. „Kui majanduslikult headel aegadel pole selliste regulatsioonide negatiivne mõju ehk nii tuntav, siis tagasilöök saabub just kriisi ajal.”

Ta tõi näite Soomest, kus hiljutine majanduslangus sundis tööseadusandlust oluliselt leebemaks muutma, et riiklik regulatsioon ei piiraks inimeste võimalusi endale ülalpidamist teenida. „Kui töötus endises tempos vähenemist ja keskmine palk suurenemist jätkab, ei saa välistada, et osade kaupluste puhul tööaeg tulevikus ka lüheneb,” nentis Nestor. „Samas usun pigem, et jätkub automaatkassade ja veebikaubanduse võidukäik, mis aina rohkem inimesi sellest raskest tööst vabastab.”