Margus Kohava: oleme alati soovinud rääkida avatud kaartidega, kuid aususe eest kahjuks medaleid ei jagata

Maaleht soovis teada, miks soovib investor Est-For Invest rajada puidurafineerimistehase just nimelt Tartusse. Vastusena selgus, et sellist soovi pole tehase rajajail kunagi olnud.

Tartu kandis käiva tselluloosi- ehk puidurafineerimistehase vastase sõja taustal saatsime Est-For Investile oma küsimuse, mis kõlas nii: „Palun välja tuua väga konkreetsed põhjused, miks soovite puidurafineerimistehase rajada just nimelt Tartusse?”

Est-For Investi pressiteenistuse lähetatud vastuse andis Est-For Investi juhatuse liige Margus Kohava:

„Est-For Invest pole kunagi soovinud rajada puidurafineerimistehast Tartusse. Soovime selle rajada Suure Emajõe piirkonda. Kõik riigi eriplaneeringus käsitletud asukohad on kaugemal kui viis kilomeetrit Tartu linnasüdamest, enamus kaugemal kui kümme kilomeetrit linnasüdamest.

Eriplaneeringus on ka palju asukohti, mis paiknevad rohkem kui kümme kilomeetrit linnapiirist, millest osad võivad igati hästi sobida. Nii Soomes, Hispaanias kui Austrias leidub kraft-tehnoloogial põhinevaid biotoodete tehaseid, mis asuvad ülikoolilinnade linnapiirist vähem kui kümne kilomeetri raadiuses.

Teoreetiliselt võinuks kaaluda asukohana ka Ida-Virumaad või Pärnumaad, kuid tegelikult oleks me sellega avalikkust — sealjuures eelkõige Tartumaa inimesi — eksitanud.

Oleme alati soovinud rääkida asjadest avatud kaartidega — nii ka riigi eriplaneeringu puhul, kuid aususe eest kahjuks medaleid ei jagata.

Pärnumaa ja Ida-Virumaa on mõlemad mere ja sadama vahetus läheduses, seega konkurentsi mõttes palju haavatavamas piirkonnas. Logistiliste kulude rolli osas võib tuua hea näite: Põlva-ja Võrumaa paberipuu täna enamjaolt sadamateni ei jõua. Seda sel põhjusel, et transport sadamasse on liiga kallis ning metsaomaniku jaoks oleks tulumäär ebaatraktiivne.

Suure Emajõe piirkond on ainuvõimalik asukoht Eestis tingitult ligipääsust toormele, raudteele ja piisava vooluhulgaga mageveeressurssile. Asukoht Tartumaal välistab tehase sõltuvuse Eesti raiemahtudest tänu heale raudteeühendusele.

Keskkonnaagentuuri andmetel on praegused raiemahud adekvaatsed. Aga planeeritava tehase efektiivne käitamisiga on 30 aastat. See on pikk aeg. Peame arvestama ka võimalusega, kui tulevikus Eestis raiemahud kahanevad.

Seepärast ongi oluline, et tehas asuks toormeressurssi keskel raudtee vahetus läheduses, kuna peame suutma imporditavat kogust ise kontrollida.

Asukoht Tartumaal võimaldab suurendada toorme importi vastavalt vajadusele Lätist, Leedust või Valgevenest.

Rõhutan, et keskkond peab olema ühtmoodi puhas nii Ida-Virumaal, Pärnumaal kui Tartumaal.

Kõik Est-For Investi investorid ja juhatuse liikmed on Tartus elanud või õppinud, hoolime selle linna tulevikust väga ning me ei kavatse rajada Tartumaale keskkonda talumatult koormavat tehast.

Näeme seda, et kaasaegse ja keskkonnasäästliku tehase abil saaksime väärindada Eesti puitu Eestis, ülikoolid saaksid omale tugeva ja kõrgtehnoloogilise erasektori partneri ning ühtlasi annaks tehas väga olulise tõuke biomajanduse kui tervikliku klastri arengule Eestis.”