Miljarditehase uuringute maksumus jääb alla poole miljoni euro, need maksab kinni tehase arendaja

Planeeritava tselluloositehase eeluuringud ei lähe maksma üle poole miljoni euro, täpsemalt aga ei ole riigihanke võitja ega töö tellija ajal, mil konkursi tulemust on võimalik vaidlustada, veel valmis lepingu sisu kommenteerima.

Rahandusministeeriumi korraldatud tselluloositehase ehitamise võimalikkust käsitleva uuringu riigihanke parimaks tunnistati OÜ Skepast & Puhkim ning kui hanke tulemust 14 päeva jooksul selle väljakuulutamisest arvates ei vaidlustata, kirjutatakse koostööleping rahandusministeeriumiga alla pärast 7. aprilli.

Praegu oleks lepingu sisu avamine ennatlik

Uuringu- ja konsultatsioonifirma juhatuse liige Peeter Škepast märgib tellijaga sõlmitud lepingu tingimustele viidates, et esialgu on rahandusministeeriumiga kokku lepitud, et infot uuringute kohta jagab valitsusasutus.

Teiseks on firmasisene tööjaotus seatud nõnda, et konkreetse riigihanke ja projektiga tegeleb Škepasti partner, keskkonnamõju hindamise litsentsi omav Hendrik Puhkim.

"Ega me ei saagi praegu kommenteerida lepingut, mida meil tegelikkuses veel pole," ütleb Peeter Škepast. "Kui leping on allkirjad saanud, siis oleme igati valmis oma tegevust selles projektis ka lahti rääkima."

Küll aga märgib ta, et ainuüksi hanketingimustele vastava pakkumise kokkupanek oli kõiki varasemaid sarnaseid töid arvestades ikka üksjagu suurem töö ja vaevanägemine.

Rahandusministeeriumi planeeringute osakonna juhataja Tiit Oidjärv selgitab, et praegu, kui lepingut veel sõlmitud pole, ei soovi ministeerium selle sisu täpse avalikustamisega võimalikku valeinformatsiooni levitada ehk teisisõnu väljendudes tekitada asja vastu, mida veel ametlikult ei eksisteeri, ebatervet huvi. Küll aga kinnitab Oidjärv, et pärast koostööleppe allkirjastamist ollakse ka rahandusministeeriumis valmis selle punkte lahti rääkima.

Sel põhjusel ei saa ta rääkida ka konkreetsest eeldatavast uurimistöö maksumusest või OÜ Skepast & Puhkim pakkumise suurusest. Oidjärv märgib vaid, et summa jääb alla 500 000 euro ja selle peab tasuma huvitatud osapool ehk tehase arendaja OÜ Est-For Invest.

Rahandusministeerium töötab eriplaneeringuga edasi seni, kuni valitsus või arendaja pole avaldanud soovi seda lõpetada. See tähendab, et koostöös Riigi Tugiteenuste Keskusega (RTK) viiakse lõpuni hange ning alustatakse sisulist tööd planeeringu koostamiseks.

Uuring toetab eriplaneeringu kolme etappi

Kui hankeleping on sõlmitud ja meeskond selle läbiviimiseks komplekteeritud, saab rahandusministeeriumi sõnul eriplaneeringuga edasi minna.

Riigi eriplaneeringu menetlus koosneb kolmest suuremast osast:

1. Planeeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus;
2. Asukohtade võrdlus ja asukohavalik;
3. Detailne planeeringulahendus ühes asukohas.

Esimese etapi puhul koostatakse dokument (lähteseisukohad ja väljatöötamise kavatsus), kus kirjeldatakse, milliste kriteeriumide alusel töötatakse välja võrreldavad asukohad, kuidas toimub nende võrdlus, kuidas planeerimise käigus toimub koostöö ja kaasamine, milliseid mõjusid planeeringu koostamise käigus hinnatakse ning milliseid uuringuid koostatakse. See dokument avalikustatakse ning selle käigus on igaühel võimalus esitada oma seisukohad.

Teises etapis tuginetakse esimeses etapis koostatud dokumendile ning hakatakse võrdlema erinevaid asukohti. Sellega paralleelselt tehakse ka uuringud ja hinnatakse mõjusid. Asukohtade võrdluse tulemused, koos uuringute ja mõjude hindamise tulemustega, avalikustatakse ning jällegi on kõigil võimalik esitada oma seisukohad. Kui asukohtade võrdlused ja uuringute tulemused näitavad, et tehast ei ole võimalik piirkonda ehitada, siis pole põhjendatud ka planeeringu edasine koostamine ja see lõpetatakse ära. Teisalt, kui võrdluste ja tulemuste põhjal leitakse sobivaim asukoht, siis peale avalikustamist ning seisukohtade ja tulemuste hindamist, teeb riigihalduse minister asukoha otsuse ning liigutakse kolmandasse etappi.

Kolmandas etapis koostatakse detailne planeeringulahendus ühes asukohas. Paralleelselt sellega toimub jällegi uuringute koostamine ja mõjude hindamine. Tulemused avalikustatakse ning igaühel on taaskord võimalus esitada oma seisukohti. Seejärel teeb valitsus lõpliku otsuse, kas planeering kehtestada või mitte.

Kuna riigi eriplaneering algatati Emajõe piirkonnas, Tartu ja Viljandi maakondades, siis mujal paiknevaid asukohti selle planeeringumenetluse käigus ei analüüsita. Võimalikud täpsemad asukohad nendes maakondades selguvadki eelkirjeldatud etappide käigus. Tehase suurust kitsendavad tingimused saavad ilmneda uuringute ja mõjude hindamise käigus – kui mingitest tingimustest tulenevalt ei ole võimalik kavandatud tehase rajamine, peab Est-For Invest hindama, kas nende huvi on endine ehk kas nad soovivad planeeringu koostamist jätkata.

Osad uuringud teada, osade vajalikkus veel otsustatakse

Vajalike uuringute loetelu selgub planeerimismenetluse esimeses etapis. Siiski on ka juba praegu teada, mis uuringuid tuleb kindlasti läbi viia. Need on loetletud riigihanke juures ning nendega saab tutvuda siin (valida vasakust menüüs hankedokumendid ja sealt nr 15 – HD lisa 3).

Planeerimisprotsess on põhjalik ning võib aega võtta 2,5–3 aastat. Selle aja sees viiakse läbi ka keskkonnamõju strateegiline hindamine. Planeeringu koostamise konsultant, mõjude hindamise spetsialistid (sh keskkonnamõju strateegilise hindamise eksperdid) ning uuringute teostaja leitakse eelmainitud riigihankega. Tuginedes planeerimisseadusele on rahandusministeerium ja Est-For Invest sõlminud rahastamist reguleeriva kokkuleppe ning sellega saab tutvuda siin.

Rahandusministeerium kinnitab, et kontrollib töö teostamist erapooletult. Vastavalt Eestis kujunenud praktikale ja seadusele kinnitab ministeerium, et planeeringute koostamist ning mõjude hindamist rahastab tegevusest huvitatud osapool. Riik ei saaks ega tohiks üht arendajat eelistada, makstes temale teenuse (uuringute ja mõjude hindamist) ise kinni.

Muusika tellija ka maksab selle eest

Rahandusministeeriumi ja tselluloositehase rajamist sooviva OÜ Est-For Invest vahel sõlmitud leping näeb muuhulgas ette, et viimasel pole põhjust eeldada, et kokkuleppe sõlmimine tekitab õiguspärase ootuse planeeringu sisu osas, samuti õiguspärase ootuse, et planeering võetakse vastu või kehtestatakse sõltumata planeeringu menetlemise ajast ja kulutustest. Samuti märgib rahandusministeerium, et selle eelarves puuduvad vahendid planeeringu koostamise ja mõjude hindamisega kaasnevate kulude kandmiseks ja kui huvitatud isik selliseid kulusid ei kanna, võidakse eriplaneeringu koostamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine lõpetada.

Riigihange konsultantide leidmiseks kuulutati välja 2017. aasta augustis. Pakkumuste esitamise lõplik tähtaeg oli jaanuaris. Nüüdseks on teada, et hanke võitjaks osutus Eestis kümmekond aastat tegutsenud infrastruktuuri-, planeeringute- ja keskkonnavaldkonna konsultatsioonifirma OÜ Skepast & Puhkim.

Tegemist on ASist Ramboll Eesti välja kasvanud firmaga. Ramboll Eesti loodi 2006. aastal, omanikuks oli Ramboll Grupp Taanist. 2015. aastal otsustas emafirma loobuda Eesti üksusest ja selle võtsid üle praeguse OÜ Skepast & Puhkim tegevjuhid.

Enne erasektorisse tööle asumist 2006. aastal vastutas Peeter Škepast maanteeametis selle peadirektori asetäitjana teede projekteerimise ja ehituse eest (aastatel 2000–2006), Hendrik Puhkim töötas samal ajal maanteeametis planeeringute osakonna peaspetsialistina.