Valgamaalased sünnitusosakonna sulgemisest: me ei taha teada, milline reaktsioon oli Haapsalus või Raplas, meie oleme teisel arvamusel!
Lähimaid valikuvariante on neil kaks: Tartu või Võru. „Aga talvel on Tartu-Valga maantee mõnikord päris hull ja Võru oma veelgi hullem,“ ütleb Anastasya Kikkas, kes on üks Valga haigla sünnitusosakonna sulgemise vastu algatatud liikumise eestvedajatest.
„Mind ja tegelikult teisigi häirib kõige rohkem suhtumine. Kui lugesin Eesti Haigekassa kodulehel asuvast blogist Läänemaa haigla ravijuht Kai Tennisbergi artiklit, siis mulle tundub, et ta pole kunagi Valgas käinud,“ sõnab Kikkas emotsionaalselt.
Ja emotsioone on Valga haigla sünnitusosakonna ümber praegu palju. Neid jagatakse Facebooki loodud grupis „Valga sünnitusosakonna kaitseks“, millel on juba pea 1600 liiget.
Tennisberg kirjutab samuti emotsioonidest: „Tõsi, emotsionaalselt on (väikehaiglas sünnitamine – toim) tore: tuttav ämmaemand, ainult minu jaoks, kõik kodused lähedal kaasa elamas... Kuid siis juhtub planeerimatult midagi: nabaväät pitsub, platsenta irdub, tekib äge verejooks, laps hingab lootevett kopsudesse...
On patoloogiaid, mida juhtub kord mitme tuhande sünnituse kohta ning mida väikese sünnituste arvuga haiglas pole ehk 10-20 aastat kordagi ette tulnud ehk mida nii arst kui ämmaemand vaid raamatust näinud. See ei tähenda, et ämmaemand või arst ei ole pädevad ja head oma töös. Neil lihtsalt ei ole olnud võimalust sellise olukorraga kokku puutuda.
Naistearst saab kiirelt teha keisrilõike. Kuid kus on labor oluliste analüüside tegemiseks, kiireks vereülekandeks vere sobitamiseks? Kus on vastsündinutele spetsialiseerunud lastearst, kus pädev narkoosiarst, kellel oleks kogemus kolmekilost last aparaadihingamisele sättida? Kus veel palju muud, mis tänapäevase sünnitusabi juurde kuulub?“
„Valga Haiglas on olemas ööpäevaringne laboriteenus, verepank, günekoloog, lastearst, anestesioloog. Operatsiooniplokk on samuti igal hetkel valmis. Kust võetakse informatsioon, et seda kõike siin pole?“ imestab sealsamas Valgas oma lapse ilmale toonud Kikkas.
Kusjuures sünnitus oli tal kiire, laps sündis 30 minuti jooksul pärast haiglasse jõudmist. „Ma läksin ennast tegelikult ainult näitama, aga kõik käis väga kähku ja laps oligi käes,“ viitab naine oma kogemusele.
Väga oluline asi, millest Kikkase teada üldse räägitud pole, on see, et Võrus asuvas Lõuna-Eesti haiglas ei ole iga päev günekoloogilist valvet. Kiirabi teab neid päevi, mil seal sünnitusabi andev arst valves on, ja viib sünnitaja Võru asemel Tartusse, aga inimesed ei tea.
„Ja kui siis juhtub, et pere valib Võrru sõitmiseks kiirabi asemel oma auto, võivad nad sattuda päevale, mil seal günekoloogi valves pole ning sünnitaja suunatakse Võrust edasi Tartusse. Vahemaa on 70 kilomeetrit!“ hüüatab Kikkas telefonitorusse.
„Ma ei taha teada, milline reaktsioon oli Haapsalus või Raplas sünnitusosakondade sulgemisele. Kui ei reageeritud ega avaldatud meelt, ju siis neile sobis niiviisi. Meie inimesed on teisel arvamusel ja meie jaoks on selline teenus kohapeal ääretult oluline, arvestades seda, et me ei ole ainult Eesti piirkond.
Oleme piirilinn. Ka lätlased on hämmingus ja elavad kaasa! Kui Läti ja Eesti suudaksid kokku leppida, et Läti sünnitajatele taastataks Eestis sünnitusabi hüvitamine, siis langeks sünnituste vähesuse probleem Valgas ära. Loodan, et teema võetakse lähiajal tõsiselt arutlusele!“ sõnab Kikkas.
Laupäeval protesteerisid Valga haigla sünnitusosakonna allesjäämise eest seisjad sealsamas haigla juures, homme kavatsetakse enam kui 2000 allkirjaga protestikiri üle anda Riigikogu esimees Eiki Nestorile.
Reedel koos olnud Valga haigla nõukogu lükkas otsustamise edasi. "Me kohtume kõigepealt haigekassa esindajatega, kes räägiksid põhjalikult lahti, millised on siis Valga haigla tulevikuvisioonid," ütles Valga vallavanem Margus Lepik ERR-ile.
Haigla ega haigekassa juhid laupäeval rahvaga kohtuma ei tulnud.
