FOTOD | Väike Ahvenamaa kool tähistas Eesti iseseisvuspäeva

Föglö saar Ahvenamaal on üks neist kohtadest, kus mitmed eestlased on uue kodukandi leidnud ning tänavu tähistati seal Eesti iseseisvuspäeva.

Kohalikus koolis õpib neli Eesti juurtega noormeest ning rektor Siv Fogelström´i initsiatiivil tähistati seetõttu 26.märtsil Föglö koolis Eesti 100. iseseisvuspäeva.

Selleks puhuks telliti Eestist kommi, et oleks midagi, millest lapsed ja noored kindlasti rõõmu tunnevad. Ka Eesti lipp ja film „Nimed marmortahvlil“ said kooli esindajale üle antud. Koolilaste joonistatud lipud kaunistasid pidusaali ja oli kogeda, et kõik on südame ja innukusega ette valmistatud.

Oli eesõigus seista pisikese saare veidi üle neljakümne õpilasega kooli rahva ees ning oma maa pildis ja sõnas saarerahva ette tuua. Eestist võikski rääkima jääda, aga lühikesse aega tuli ära mahutada olulisim ja seda nii, et kõige noorematest kuni vanemateni kõigi huvi säiliks.

Küllap köitsid kodunt kaasa võetud seto rahvarõivad nii mõnegi kuulaja pilku ja andsid kõneldule lisaväärtust. Kõige suuremat hämmastust äratas kuulajais viies aastaaeg, mil Soomaal paadid ukselingi külge seotakse ja mööda autoteid võib üksnes aerutades edasi jõuda.

Eredaim hetk oli see, kui rootsikeelsed algklasside õpilased koos eestlasest õpilastega ühest suust ja valjult laulsid laulu „Mu koduke on tilluke“. Kuigi Ahvenamaa laste osakaal ses kooris oli suur, kõlasid nii „auh“ kui „mjau“ äärmiselt autentselt.

Selles mängis oma osa muusikaõpetaja Pamela Ahlskog, kes veidi enam kui aasta eest käis Keila koolis õppereisil ning ostis Föglö saare laste jaoks kaasa noodid ja kuhja eestikeelseid lasteraamatuid.

Eesti keel ja meel on seega Föglö koolis olulisel kohal olnud ning sillaehitamine kahe maa ja kultuuri vahel jätkunud.

Tähistamise jätkuks pakuti kõigile pidulõunat kohalikus restoranis Seagram ning sinimustvalge lipp saadeti klassist klassi rändama.

Föglö koolilaste hulgas on mitmed rahvused esindatud. Õpetajad peavad tähtsaks, et igast rahvusest õpilane saaks tuge oma päritolukultuuriga tutvumisel ja selle viljelemisel. Järgmisena soovib koolirahvas Läti iseseisvumispäeva tähistada.

Tean, et üks väike lätlasest õpilane ootab seda pikisilmi.

Ahvenamaal ei jää võõras võõraks, vaid ta võetakse vastu. Võõrale olulist tähistatakse temaga koos ning sellesse tähistamisse panustatakse nii, et kõik on väärikas ja läbimõeldud.

27.jaanuaril tähistati Eesti juubelit Ahvenamaa pealinna Mariehamni raamatukogus ning nüüd Föglö koolis. See kõik jääb meelde kauaks, nii eestlastele kui teistele sisserännanutele ja kohalikele. Olla tähele pandud ja väärtustatud sellena, kes oled, on inimese üks olulisi igatsusi.

Eestlasi on Ahvenamaal seoses Eesti Vabariigi tähtpäevaga väga meeldivalt tähele pandud. Kui ka üks pisike saarekool saab ses osas õpilastele toeks olla, on astutud oluline samm paljude heaolu edendamiseks.

Janne Kütimaa on raamatu “Minu Ahvenamaa” autor.