Fertilizers Europe'i hinnangul lähema kümne aastaga väetiste kasutamise kogused oluliselt ei muutu. Majandusprognoose vaadetes usuvad nad, et 2026./2027. hooajal väetatakse 134,0 miljonit hektarit põllumaad 11,1 miljoni tonni lämmastiku, 2,7 miljoni tonni fosfaadi ja 3,1 miljoni tonni kaaliumväetistega. Ühelgi aastal ei tohiks väetamine kasvada üle 2008./2009. hooajal kasutatud koguste.

Euroopa Liidu riikides on 134,5 miljonit hektarit väetatud põllumaad. Väetiseid ei kasutata 44,4 miljonil hektaril, millest 34,4 miljonit on rohumaad ja 10,0 miljonit söötis maa.

Väetatud maast 68% kasvatatakse põllukultuure – teraviljad 43%, õliseemned 9%, söödakultuurid 9%. Püsikultuuride all on 8% väetatud alast ja rohumaa veel 24%. Märkimisväärseid erinevusi on Lääne-, Kesk- ja Ida-Euroopa riikides.
Lääne-Euroopas (EL-15) on väetatud pindalast 60% põllukultuuride all (37% teraviljad, 6% õliseemned, 9% söödakultuurid), 10% püsikultuuride all (viinamarjaistandused, viljapuuaiad, metsad) ja 30% rohumaadel. Kesk- ja Ida-Euroopa põllumajandus (EL-13) on aga palju rohkem suunatud põllukultuuridele, mis kasvavad 86% väetatud pindalal (56% teravili, 14% õlikultuurid, 9% söödakultuurid), püsikultuurid ja rohumaa moodustavad vastavalt ainult 3% ja 11% väetatud alast.

Arvatavasti väheneb Euroopa Liidus järgmisel kümnel aastal põllumaa, kus kasvatatakse teravilja, osakaal –0,6%. Seda vähenemist kompenseerib 5% suurem saagikus.

Kartuli all olev põllumaa väheneb –1,6% ja seda kompenseerib väike saagi kasv 2%. Suurimaid muutusi on oodata suhkrupeedi puhul, kus kasvuprognoos suureneb eeldatavasti 8,2% võrra, ja rapsi puhul, kus kasvupindala väheneb tõenäoliselt 5,2%, prognoositakse kasvu 4%.

Saagikuse kasvu prognoositakse kõigil peamistel põllukultuuridel, nii eeldatakse, et toitainete tarbimine (N + P + K) kerkib samuti pisut, täpsemalt +1,8%.

Lämmastiku kasutamine riikide kaupa on sarnane eelmise aastaga. Enamikus Kesk- ja Ida-Euroopa riikides (EL 12) nähakse tarbimise suurenemist, samas kui Lääne-Euroopa riikides oodatakse märkimisväärseid langusi, suurim on see Saksamaal, Madalmaades, Prantsusmaal, Austrias ja Belgias. Lämmastiku keskmine tarbimise kasv Kesk- ja Ida-Euroopa riikides jõudis 14,4%-ni. Läänemaade puhul on oodatav langus –5,7%.

Fosfaadi ja kaaliumkloriidi puhul on märkimisväärset kasvu täheldatud peaaegu kõikides Kesk- ja Ida-Euroopa riikides ning Austrias, Belgias, Luksemburgis, Kreekas, Itaalias, Portugalis, Hispaanias ja Rootsis.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena