Kui Läti õlletootjate liidu hinnangul on sealne plastpudelites müüdud õlle osakaal 35 protsenti kogu müüdud õllest, siis Eesti õlleliidu tegevjuhi Peeter Võrgu sõnul on meil plastpudelites õlle osakaal umbes 20 protsenti ning see on olnud pidevas languses. Ta leiab, et igasugsed piirangud on kehvad ning riik ei tohiks piirata pakendite suurust või kuju, kuna see pärsib vaba konkurentsi ja inimeste valikuvabadust.

„Kui riik teeb otsuse suurima lubatud pakendi kohta, siis ta sisuliselt ütleb, et tarbija on rumal, kes ise ei suuda omale sobivat toodet osta. Ja miks just õlu, siis võiks viinapudeli teha 200grammiseks ja veinipudeli 350grammiseks. Aga see tundub ju naeruväärne,“ ütleb Võrk.

Maris Jesse selgitab, et sotsiaalministeerium on Eesti õlletootjatega suurte pakendite üle arutelusid pidanud vähemalt aastast 2009.

„Tootjad oma sõnade järgi ei toeta tegelikult sellistes pakendites müümist, mööndes, et suured pakendid ei edenda kuidagi õllekultuuri, küll aga liigtarbimist. Teades õlletootjate endi taunivat suhtumist, oleme me riigi poolt oodanud neilt oma tootevaliku muutust tootjate endi initsiatiivil,“ sõnab Jesse.

Võrk ütleb, et meie tootjad on järjest asendanud kaheliitriseid plastpudeleid üheliitristega ning pidevalt õllekultuuri edendanud, tuues turule rohkem väiksemaid mitteplastist pakendeid.

„Juba aastaid tagasi leppisime eneseregulatsiooni raames kokku, et ei turunda üle 7 protsendi kangusega õlut. Sellega kadus ka plastpudelitest kangem õlu ning alkoholi absoluuttarbimine vähenes koheselt,“ ütleb Võrk.

Kahte suuremat õlletootjat Sakut ja A. Le Coqi koondava õlleliidu tegevjuht Peeter Võrk leiab, et alkoholi tarbimist vähendavad elustiili muutused, mitte keelud ja piirangud: „Kui mõni piirang vähendab mingi toote tarbimise kogust, siis üldjuhul vaid teise asendustoote arvel. Hakatakse jooma midagi muud, mis on sel hetkel käepärasem.“