Radari jälgedes: Euroopasse haihtunud vineerikoormaid saanuks jälgida imepisikese vidina abil
Läinud nädalal tõi Kanal 2 saade Radar avalikkuse ette kurioosse ja asjaosalistele kahtlemata õpetliku juhtumi, kuidas üks Eesti ettevõte jäi ilma Briti saartele läkitatud neljast autokoormast kaubast.
Saadet näinud GPS-jälgimist arendava ettevõtte Metrotec müügijuht Kaupo Kõrm kinnitab, et tegelikult saanuks kauba teadmata suunas haihtumist ära hoida või siis vähemalt suurendada selle leidmise võimalust.
Nimelt sai Eesti ettevõte Baltic Forest Products küllaltki ahvatleva tellimuse otse ühe tuntud Suurbritannia ettevõtte juhataja allkirjaga.
Kuna konkreetselt selle firmaga polnud eestlastel varem tegemist olnud, tehti eelnevalt ka üsna põhjalik taustauuring ja kuna kõik tundus korrektne, pandi nõuetekohaselt kindlustatud ja panga faktooringuga kaetud kaup – neli rekakoormat vineeri – Briti saarte poole teele.
Hiljem aga, kui raha saadetise eest ei laekunud ega laekunud, tuli välja, et tellija isikuandmeid ja identiteeti kasutades olid sulid selle lihtsalt välja petnud. Nii pank kui kindlustus, identiteedivarguse ohvriks langenud Briti ettevõte, samuti mõlema riigi politseijõud laiutavad käsi. Erinevatel põhjustel ei saa keegi neist midagi ette võtta ja ilmselt tuleb Baltic Forest Productsil kogu kahju – 75 000 eurot korstnasse kirjutada.
Kaupo Kõrm on seda meelt, et kaubasaadetised, eriti säärased, mis läkitatakse tellijale, kellega varasem suhe puudub, tasub varustada GPS seadmega. Vähem kui kahesajaeurone seade hoiab varjatult silma peal sadadesse tuhandetesse eurodesse küündivatel kaubalastidel. Kusjuures aparaat ise on edaspidi kus iganes korduvkasutatav.
„Kaugjälgimine võib osutuda kindlustuslepingust otstarbekamaks,” nendib Kõrm. „Vähemalt üks täiendab teist ja see juhtum kadunud vineerikoormatega just seda illustreerib. Olnuks reaalne võimalus pärast pettuse ilmsikstulekut tuvastada vähemalt seda, kus asvad koormas olnud alused. See aga olnuks juba käegakatsutav jälg, mida Briti politseil kontrollida.”
Ta pakub välja, et jutuks oleva saadetise puhul saanuks S-Track nimelise GPS-valvuri paigaldada näiteks mõne aluse alumisele küljele, varjatult pealiskaudse pilgu eest. Patareitoitel toimiv seade väljastab asukoha signaali tüüpiliselt korra päevas. Enamuse osa ajast on aparaat säästurežiimil ning passiivne.
Ning mis kõige tähtsam – et signaal väljub S-Trackist vaid juhuslikul ajahetkel ja harva, siis on seda detektori ehk radaripüüdja ehk skänneriga keeruline avastada. Iga seadmest väljuv nn piiks kulutab akut, siis mida harvem neid piikse väljub, seda pikema aku kestvuse see tagab.
Skänner on seade, millega signaaliallikas välja peilitakse. Kui see on tehtud, kasutavad kurikaelad jammerit, et risustada eetrit ja nõnda raadiomüraga summutada väljasaadetav signaal.
Kui skänner mingi aja vältel midagi ei tuvasta, siis eeldab suli, et koormal, masinal või kaubal GSM/GPS kaitse puudub. Kui tuvastab, siis lülitab ta aga sisse jammeri ning hakkab otsima GSM/GPS kaitseseadet.
Spetsiaaltehnikaga saab välja peilida ainult aktiivseid signaaliallikaid. Passiivse seadme olemasolu ei ole võimalik skänneriga tuvastada. Efekt seisneb selles, et kurikael eeldab kaitseseadme puuduvat, kuid tegelikkuses on lugu vastupidine.
Jälgimisseadet ennast on aga seda keerulisem avastada suure veoauto küljest, kus selle peitmiseks ja maskeerimiseks on tuhandeid võimalusi. Seda enam, et seade on tugevas niiskuskindlus korpuses ja pealtnäha ilmetu klots.
Kui kaup on probleemideta tõelise tellijani jõudnud, saab üsna lihtsalt korraldada kaalult kergete ja mõõtmetelt väikeste GPS-vidinate Eestisse tagasisaatmise, näiteks mõne kullerfirma teenust kasutades ja selle eest ehk vaid kümmekond eurot makstes.
