Maaeluminister imestab, et õunamahla sisse pannakse ka kurki
"Poleks uskunud, et kurki võib panna õnamahla sisse ja see nii maitsev on," jagas ta kohe ka oma muljeid Salvesti uudistootest. "Magusamaksu pole vaja karta. Mulle tutvustati ilma ühegi lisatud suhkrugrammita tooteid, mis olid väga maitsvad."
Oma ettekandes tõi maaeluminister välja OECD raporti tulemused, millest selgus, et Eesti toiduainetööstuse ettevõtted ei ole investeerinud ja muutustega kohanenud nii hästi, kui põllumajandustootjad. Siinsed suurimad toidutööstusettevõtted on väiksemad kui nende välismaised konkurendid. Lisaks on madal ka tööjõu tootlikkus - lisandväärtus töötaja kohta on pea kolm korda madalam kui Skandinaavias.
Piimatööstuses oleks vaja konsolideerumist ja efektiivsuse tõstmist, nii, et 38 protsenti toorpiimast ei veetakse lõunanaabritele, vaid töödeldaks kodumaal. "15 miljonit eurot seisab täna ministeeriumis sahtlis, et teha üks suur ja võimas piimatööstus," avameelitses Tamm.
Ta noomis tööstusi, kes ei kasuta piisavalt toetusraha. Näiteks selleks mõeldud meetme 4.2 kokku 69 miljoni eurosest eelarvest on praeguseks toetuseks määratud 46,7 miljonit ja üle 22 miljoni euro on veel vaba.
"Hiljaaegu oli suurprojektidele raha 5,5 miljonit eurot, et teha midagi suurt ja võimsat toidutööstuses, kuid seda ei kasutataud ja raha tuli ümber jagada," tõdes minister.
Tarmo Tamm ütles, et Eesti põllumajandus- ja toiduainesektori konkurentsivõimet saab parandada mitmekesisemate ja tervislike toodete pakkumisega, mille järele on praegu juba üha suurem nõudlus.
Samuti tuleks ministri sõnul tugevdada tarneahelat, mis aitaks leida uusi ekspordi sihtturge ning arendada uusi tooteid: „Mitmekesistada tuleks põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksporti, et juurde tuleks nii sihtturge kui ekspordiväärtust. Rõhutama peaksime oma regionaalseid tugevusi – puhast õhku, mahetootmist ja palju muud.“
