Ettevõtted, kes ei tõsta palka vähemalt viis protsenti, peavad panema uksed kinni
„Nende tööandjate juurest, kes on vähematraktiivsed ja ei suuda pakkuda head paketti, lähevad inimesed ära,” rääkis Eesti Panga ökonomist Rasmus Kattai Toiduliidu aastakonverentsil. Viimastel aastatel on keskmine palk tõusnud 5-9 protsenti ja Eesti Pank prognoosib tänavuseks 6,2 protsendist tõusu.
„Punane joon jookseb 5-6 protsendi palgakasvu vahelt – kes jääb sellest allapoole, see kaotab ja kes ülespoole, see jääb alles,” ütles Kattai, kelle hinnangul nõrgemad ettevõtted, kes ei suuda piisavalt palku tõsta, lõpetavad tegevuse ning alles jäävad vaid tugevamad ettevõtted.
Tema sõnul otsivad ettevõtted praegu tikutulega uusi töötajaid ja neid ostetakse teistest ettevõtetest üle. „Eelmise buumi ajal toimus meeletu töötajate üleostmine. Praegu otsitakse samamoodi ja töökoha vahetamise valmidus on jõudnud buumiaegsele tasemele,” tõi ta võrdluse 10 aasta taguse ajaga.
Samas on täitmata töökohtade arv tõusuteel, kuid lisanduvaid töötajaid pole kusagilt oodata. Teenindussektoris ulatub täitmata töökohtade osakaal eelmise buumi tasemeni, kiiresti on kasvanud vabade töökohtade hulk ka tööstuses. Kui 2004. aastal olid tööturul aktiivsed 63% tööealistest inimestest, siis praegu on see 72%. Sellega oleme Euroopas teisel kohal Rootsi järel. Kattai sõnul ei tasu loota, et järgnevatel aastatel tekib sellest punktist oluline hüpe.
Kattai rääkis, et seni on ebakindlus nii välis- kui siseturul hoidnud tagasi ettevõtete investeeringuid ning selle asemel on suurendatud tööjõu osakaalu. Olukorras, kus ei tea, kas investeering tasub end ära, on selline valik olnud arusaadav. „Kuni meie investeeringute maht oluliselt ei kasva ei jõua me ka majandusarengus lähemale Euroopa Liidu keskmisele,“ lisas ta.
Kuna tööjõuturg on end ammendunud ja täitmata töökohtade arv on tõusuteel, siis on ettevõtted sunnitud investeeringuid masinatesse suurendama. „Oleme töötlevas tööstuses seni arenenud tänu tööjõu kaasatusele. Tööjõukulud moodustavad väga suure osa töötleva tööstuse lisandväärtusest ja tööturul toimuv puudutab Eesti tootjat aina rohkem. Mida madalam on tööjõukulude osakaal, seda lihtsamini elatakse üle ka pinged tööjõuturul.“
Toidu- ja joogitööstuses on tööjõukulud kasvanud aeglasemalt kui teistes töötleva tööstuse harudes. „Ma ei tea küll, kuidas seda tõlgendada, aga on oht, et kui ei suudeta palganõudmistele vastu tulla, siis need inimesed liiguvad kuhugi mujale,“ ütles Kattai.
