Pärnu abilinnapea: suvepealinnas on juba praegu arvestatav ehitusbuum
Viimases Maalehes väideti, et kinnisvaraarendajatel on mõtet uusi kortereid ja maju ehitada ainult Tallinnas, pealinna lähiümbruses ja Tartus, kirjutab Pärnu abilinnapea Rainer Aavik. Sellised seisukohad ei arvesta tema hinnangul Eesti ja kogu maailma arengutega, sest Pärnus on juba praegu arvestatav ehitusbuum.
Kujutage ette Eestit kümne aasta pärast. Kas te soovite aega veeta Tallinna ja selle ümbruse liiklusummikutes või sõita kolmveerand tunniga Pärnust Tallinna? Kas Lasnamäe korteri või Tallinna ümbruse maja eest tasub maksta rohkem kui Pärnus või selle ümbruses, kus elada on mõnusam, kuid kinnisvara esialgu veel odavam?
Avasime mõni kuu tagasi Pärnumaa infovärava https://parnumaa.ee. Lugege sealt inimeste arvamusi, miks nad just siia otsustasid kodu rajada. Ka ajakirjandusest kohtab samasuguseid põhjendusi: Pärnu on paraja suurusega lastesõbralik linn, kus on kõik eluks vajalik.
Pärnu miinuseks on peetud väiksemaid erialase töö leidmise võimalusi. Tallinna tööjõuturg on liikuvam, pealinna palgad enamasti kõrgemad.
Kodu rajades arvestatakse aga sellegagi, et elu muutub kiiresti. Rail Baltic annab võimaluse Tallinnas või Riias tööl käia, järjest rohkem ettevõtteid rakendab paindlikku töökorraldust.
Selleks, et töötada Swedbankis (keskmine palk 2021 eurot), ei pea tingimata Tallinna kolima. Pangal on Eestimaa erinevates linnades 218 töötajat, kes pole seotud kohalike klientide teenindamisega ja kellel on piirkonnakeskuses oma töölaud. Nende palk on sama, mis kolleegidel Tallinnas, kaasaegne tehnoloogia ei eelda töötajate hommikul üles rivistamist.
Laulva revolutsiooni põlvkond, kelle kodusoetamisest Maaleht kirjutas, seab esikohale isikliku elu, mitte inimvaenuliku töö. Tööandjad, kes sellega ei arvesta, hakkavad peagi kahetsema.
Noored on praktilised. Maksta Lasnamäe korteri eest rohkem kui õdusa elamispinna eest Pärnu kesklinna lähedal? Miks, kui juba ammu on loodud arvutid ja Tallinn pole mingi maailma naba?
Pärnu linnavalitsus väljastas eelmisel aastal 12 korterelamu ehitusluba. Nendes majades on 166 korterit. Juba ammu ei osta soomlased sellistes majades endale suvekorterit, järjest enam arvestatakse kortermaju ehitades kohalike elanike soovidega.
Eesti suvepealinnas ringi sõites võib märgata ehitusbuumi. Kes ehitab, kes remondib, tellingud on linnapildis üsna tavalised.
Pärnumaa infovärava kaudu leiab 1129 Pärnu kinnisvara hinnapakkumist. Ei saaks kuidagi öelda, et väljaspool Tallinna on ainult üks suur pommiauk, kust inimesed põgenevad.
Paindlik töökorraldus ja Rail Baltic teevad Pärnusse kodu soetamisest kasuliku investeeringu. Veel on aega paarkümmend aastat ettepoole mõelda, enne kui hinnad kerkivad.
