UURING | Vene noored ei tunne enam Karl Marxi

Värske arvamusuuringu järgi ei tea neljandik Venemaa noortest midagi Karl Marxist, kelle hiiglaslikud pildid nende vanemate noorpõlves linnaväljakuid ehtisid.

Enne 1991. aastat oli marksism-leninism nõukogude kõrgkoolides kohustuslik õppeaine ja kõik pidid lugema Karl Marxi „Kapitali“ ja koos Friedrich Engelsiga kirjutatud „Kommunistliku partei manifesti“. Veel tänagi teavad Venemaal 98% inimestest Karl Marxi nime ning omavad ka mingit ettekujutust sellest, kes Marx oli.

Seevastu noorte seas hakkab Marxi omaaegne kuulsus hääbuma. Ülevenemaalise arvamusuuringute keskuse poolt mai algul avaldatud uuringutulemuste järgi on 18-24 aastaste noorte seas 18% neid, kes on üksnes tema nime kuulnud, aga midagi rohkem kommunistliku maailmapilti teoreetiliste aluste rajaja kohta ei tea. Seitse protsenti noortest ei ole kuulnud isegi Marxi nime.

Vanema põlvkonna puhul on Venemaal siiski palju neid, kes on Marxi töid ka lugenud ja igal kolmandal venemaalasel on Marxi pooldav suhtumine.

Marxi 200. sünniaastapäeva tänavu 5. mail tähistati näiteks Saksamaal ausamba avamisega tema sünnilinnas Trieris – tõsi, see ei olnud mitte kohapealne algatus, vaid mälestusmärk oli Hiina kingitus.

Venemaal avati Peterburis Karl Marxile pühendatud näitus, kuid mitmetes tema sünniaastapäevale pühendatud kirjutistes osutatakse ka sellele, et Marx, kes suri 1883. aastal ehk 34 aastat enne bolševike oktoobripööret, tegelikult Venemaad ei armastanud, kirjutas selle ajaloost negatiivselt ja rõhutas tatari-mongoli ikke mõjusid.