Kuramaal vigastavad inimesed end pahaaimamatult isesüttiva "merevaiguga"

Lätis Kuramaa liivarandadel käivad inimesed pilk maas, sest loodavad leida kaldale uhutud merevaigutükke. Igal aastal juhtub aga, et keegi nopib üles tükikese väga sarnase välimusega valget fosforit, mis aga kergelt käes, taskus või hoopis mõne aja pärast kodus põlema süttib.

Sel nädalal põletas valge fosforiga käsi ja jalgu 68aastane naine, kes Liepājast lõunasse jäävas rannas jalutades korjas üles merevaiku meenutava kivi. Tükk süttis ning kiirabi viis naise põletushaavadega haiglasse.

Seitsme aasta eest oli üks Liepāja merevaiguhunt jõudnud minna juba kohvikusse, kus tema käekott äkki keset laupäevast lõunatamist põlema süttis. Sinna oli merevaigu asemel sattunud hoopis tükk valget fosforit.

„Proovisime jalgadega ära kustutada, aga kui pihta lõime, lendas kotist sädemeid nagu pisike saluut,“ meenutas kohviku omanik. Suuremad vigastused ja kahjustused hoiti küll ära, kuid käekotist õnnetus naisel kätte saada vaid pass.

2006. aastal põles aga valge fosfori tõttu maha üks laste magamistuba. Nimelt oli poiss päeval rannast kivikesi kogunud ning need ööseks padja alla pannud. Vanemad olid juba uinunud, kui laps nende juurde tuli ning kurtis, et tema padi on nii palav. Isa-ema rahustasid, et poisil oli lihtsalt paha unenägu, kuid peagi jooksid ka vanemad lapsed toast välja, kuna pesamuna voodi lõõmas leekides.

Valge fosfor ehk vale merevaik

„Mitte panna taskusse ega kanda koju seda, mida ei tunne! Kui hakkab suitsema, visata käest! Kui soovite merevaiku koguda, tasub see korjata mittesüttiva nõu sisse. Riiete põlema süttimisel võib saada väga ulatuslikke põletusi,“ hoiatab Liepāja haigla kirurg Māris Naļivanko.

Kohaliku haigla meedikute sõnul tuleb kangesti merevaiku meenutava valge fosfori põletusi ette umbes kord aastas, kuid on väga laiad ning sügavad – vahel kuni luuni. Süttides ei ole käepäraste vahenditega ega veega võimalik fosfori põlemist peatada.

Valge fosfor meenutab välimuselt merevaiku, kuid kui seda natuke hõõruda või sooja kätte panna ja kuivada lasta, see süttib. Fosfor ei ole nii läbipaistev kui merevaik ning on muredam, kuid teadmatu võib need kaks kergelt segi ajada. Merevaigu aitab tuvastada ka UV-valgus, mille käes õige merevaik helendab.

"Valge fosfor põhjustab termilisi ja keemilisi põletusi, mis võivad olla väga tõsised. Raskematel juhtudel tuleb nahka siirdada ning ravi võib kesta mitu kuud,“ selgitab Riia põletuskeskuse traumatoloog Sergei Smirnov.

Süüdi on nõukogude sõjavägi

Kõige rohkem leitakse valge fosfori tükke Liepājast lõuna poole jäävates randades – sealt, kust käiakse ka õiget merevaiku otsimas. Vaigukütid räägivad omast kogemusest, et enim uhub nii merevaiku kui ka valget fosforit rannale pärast kevadisi ja sügisesi tuuli ja torme. Valge fosfori ega merevaigu tihedus ei erine kuigi palju vee tihedusest, mistõttu võib see kergesti meres ringelda.

Vale merevaiku on Kuramaa kaldale uhunud juba üle 20 aasta. Usutakse, et omal ajal uputasid seda merre nõukogude sõjaväelased. Kohalik leht Kurzemes Vārds on kirjutanud, et 1988. aastal andis sõjaväevalitsus käsu Pape lennupolügoonil õhkida 500 fosforpommi, mis olid Teisest maailmasõjast säilinud.

Polügooni pindala oli 5000 hektarit ning hõlmas ka rannaluiteid ja merd. Uuringute järgi võib fosforireostust leida 1600 ruutkilomeetri suuruselt alalt. Praegu ei oska keegi arvata, kui kaua meri veel ohtlikku fosforit välja uhub – võimalikuks peetakse, et sadu aastaid.

Endiselt sõjanduses kasutusel

Valge fosfor võeti sõjanduses kasutusele Esimeses maailmasõjas. Hiljem kasutati seda Ameerika vägede poolt Koreas ja Vietnamis ning eelmisel kümnendil ka Iraagis peamiselt ala valgustamiseks või suitsukatte tegemiseks. Vene väed kasutasid fosforpomme Tšetšeenias.

Vietnamis hävitati sellega näiteks tunnelikomplekse, kuna põledes tarbis fosfor ära kogu hapniku ning vastaspoole sõdurid lämbusid.

Genfi konventsioon keelab fosfori kasutamise sõjategevuses tsiviilelanike vastu või nende läheduses.

Hoiatav näide

Möödunud aastal talvel jalutas perekond Kuramaa rannaelanikke mööda mereäärt ning märkas liival merevaigutükki, mille suurust polnud nad varem sealkandis näinud. Kuna tükk oli liivane, toksis Edīte Zaļā isa seda oma käes puhastamiseks kergelt kepiga, mispeale fosfor põlema süttis. Mees tõmbas kindad käest ning viskas need koos vedelaid tükke pilduva fosforitükiga liivale. Fosfor põles ligi seitse minutit.