Tööstuskartulile üleminek aitaks tuhlikasvatajatel ebastabiilsel turul paremini toime tulla
Regionaalse arengu soodustamiseks ja tööhõive parandamiseks oleks kartuliteadlase Luule Tartlani meelest otstarbekas laiendada kartuli realiseerimist erinevate kaubaartiklitena. Praegu müüakse Eestis kartulit pestuna, pakendatuna ja koorituna ning mõningal määral ka eeltöödelduna.
„Selliselt ettevalmistatud kartuli puhul jääb kahjuks ligi kolmandik kvaliteedinõuetele mittevastavuse tõttu realiseerimata. Järelejäänud kartulit on raske realiseerida, kuid kulutused kasvatamiseks on juba tehtud,“ ütleb Tartlan.
Praegu tuuakse tärklis ning kallim modifitseeritud tärklis meile sisse peamiselt Hollandist, Lätist ja Soomest. Samuti ostetakse sisse näiteks külmutatud ja pakendatud friikartulid. Kartuliteadlane leiab, et otstarbekas oleks alustada kartulist tärklise, siirupi, piirituse, kartulijahu ja muu sarnase väikemahulist tootmist, et oma vajadusi rohkem katta.
„Oleme Eestis ainult lauakartuli ehk toidukartuli ja osaliselt seemnekartuli kasvatajad,“ ütleb Tartlan. „Jõgeval aretatud sordid on enamikus suurepärased tärklise tootmiseks. Tööstuskartuli kasvatamist ja vajalikku uurimistööd tegi Eesti Maaülikool, see oli varem just nende pärusmaa.“
Erinevate toodete valmistamisel suureneb Tartlani sõnul kasvatatud kartulisaagi realiseerimine isegi 30-40 protsenti.
„Kas meil ei võiks olla mõned riigimajandid?“ küsib Luule Tartlan. „Nende baasil saaks arendada töötlemist. Ka nõustamine oleks piirkondlikult kasulikum ja erapooletum. Tootjad jäävad ikka oma mina tasandile - raha tuleb raskelt ja veel raskem on seda peost ära anda.“
Lätlased lähevad tööstuskartulile üle
Euroopa Liidu riikides on vanad tärklisereservid Tartlani sõnul nüüdseks realiseeritud ning intensiivistunud tärklise tootmine ja tärklisekartulisortide kasvatamine.
Läti kartulikasvatajate ning -töötlejate ühingu nõukogu esimees Aiga Kraukle ütleb, et Läti kartulikasvatajad kasvatavad üha enam toidukartuli asemel tööstuskartulit, mida saab kasutada kodumaiseks tärklise tootmiseks.
„Toidukartuli turg on väga ebastabiilne ning seetõttu keskenduvad kasvatajad sellele vähem. Osa toidukartuli kasvatajatest lõpetavad või hakkavad tööstuskartulit kasvatama. Toidukartuli kasvatuspindala on kõvasti vähenenud,“ ütleb Kraukle portaalis Laukos.lv.
Ta leiab, et tänu tööstuskartuli kasvupinna suurenemisele, võib sel aastal kartuli kasvupind jääda eelmise aasta tasemele: „Pole põhjust arvata, et suured kartulikasvatajad, kes on siiani aktiivselt kartuleid kasvatanud, viskaksid püssi põõsasse ja lõpetaksid kartulikasvatuse.“
Riikide statistikaametite andmetest lähtub, et kartulikasvatuse pindala on Eestis ja Lätis pidevas languses. Kui 2014. aastal kasvatati Eestis kartuleid 6600 hektaril, siis 2017. aastal 5400 hektaril. Lätis kasvatati 2014. aastal kartuleid 26 800 hektaril, ent 2017. aastal 22 700 hektaril.
Samas on pidevalt tõusnud saagikus, kuna kasutatav tehnoloogia on üha tõhusamaks muutunud.
