Vabasse loodusesse sattunud maara seisukord polnud kuigi hea, tema kaelal puudusid karvad ning jalad olid vigastatud. Merisigalaste sugukonda kuuluv loom viidi Riia loomaaeda, kus tema tervislikku olukorda põhjalikumalt hinnati.

Loomaaia veterinaar Benita Drapče rääkis, et looma kaelal pole karvu ning kaelarihma kandmisest on jäänud soon. See tähendab, et tema kaela ümber oli pidevalt rihm ning mingit vabadust tema varasemas elus polnud.

Loom kaalus 30 protsenti vähem kui peaks, kuid söögiisu tuli talle tagasi. Ühe haava ravimiseks tehti talle operatsioon.

„See on julmus. See pole loom, keda võiks rihma otsas pidada või kellega pargis jalutada,“ rõhutas loomaarst. Maarat on halvasti toidetud, hoitud sobimatutes tingimustes ning nii ära kurnatud, et spetsialistid ei oska öelda, kas loom on noor või vana.

Nüüd on maara arstide hoole all ning talle antakse rohtusid ning vitamiine.

Loomaaia direktor Ingmārs Līdaka ütles, et sealkandis võib inimeste teadete kohaselt ringi joosta veel üks suurem maara. Võimalik, et kuskil tegutseb ebaseaduslik loomaaed või peab keegi eksootilisi loomasid oma lõbuks.

Eesti Loomakaitse Liidu Lõuna-Eesti piirkonna juht Kadri Võrel on varem Maalehele selgitanud, et looma haruldus ei mängi tema pidamise juures rolli, ning et kui õigest kohast otsida ja paberid korda ajada, võib ka elevandi osta.

„Meie käest küsitakse üsna sageli, et kas tiigrit võib pidada. Keelata ei saa. Saab rõhuda vaid omaniku vastutusele, et kui tiiger naabrinaise ära sööb, lähed sina vangi,“ ütles Võrel.

Veebruaris püüti samast kandist kinni ka üks vallabi, kes oli hea tervise juures. Tema nimeks sai Spelgonis ehk Pakane. Vallabi puhul ei suudetud samuti kindlaks teha, kust loom pärineb. Spelgonis on nüüdseks kolinud Varssavi loomaaeda, kuhu otsitigi parasjagu liigi jätkajat.

Patagoonia maarale otsitakse samuti kodu mõnes teises loomaaias, kuna maarad on väga seltsivad loomad.

Pildiloleva vallabi tervislik seisukord oli Patagoonia maara omast parem.